Eesti Pressifotograafide Liit

„Aasta pressivideo 2017” konkursi raames valiti viiekümne ühe töö hulgast välja kolm nominenti.

„Aasta pressivideo 2017”  konkursi nominendid on Delfi videospikker: “Kuidas tagandada minister vaid paari tunniga?” mille autorid on Joonatan Allandi ja Kadri Nikopensius. Video on Mihhail Korbi tagasiastumisest. Ministri saatuslikku etteastet vahendanud Lääne Elu ajakirjanik jagas Delfi TV-ga, kuidas pisike detail ajalehes viis kõigest mõne tunniga poliitilise muutuseni.

Teiseks nominendis on Postimehe video “Svingimine kui sõnadeta vestlus”, mille autoriteks on Liis Treimann, Kaspar Virks ja Endel Kasterpalu. Video räägib svingijatest, kes on inimesed, kes harrastavad eelmise sajandi 20ndatel Ameerikas moodi tulnud svingtantse. Peategelased Eliisa ja Janek Õunamägi on 2012. aastast Tallinn Swing Dance Society juhtivad tantsuõpetajad, pühendudes lindy-hop’i tutvustamisele ja õpetamisele Eestis.

Kolmandaks nominendiks on DELFI TV eksperiment: “Algaja “kuldne kuju” sukeldub tänavaesinejate maailma”, mille autoriteks on Sigrid Salutee, Mark Šandali ja Kadri Nikopensius. Delfi TV proovis järgi, kas täielikul algajal on võimalik sukelduda tänavaesinejate maailma.

Züriis osalesid esimehena Balti Filmi- ja Meediakooli dotsent ja saatejuht Indrek Treufeldt, ERR.ee portaalide esikülgede vastutav toimetaja Mirjam Mäekivi ning Kassikuld OÜ produtsent- režissöör Ergo Kuld.

Konkurss “Aasta pressivideo” toimus tänavu neljandat korda ning võitja kuulutataske välja ja preemia antakse üle märtsi alguses toimuval pressiballil.

 

Nominendid:

Delfi videospikker: “Kuidas tagandada minister vaid paari tunniga?” autoriteks on Joonatan Allandi ja Kadri Nikopensius.

 

Postimehe video “Svingimine kui sõnadeta vestlus”, autoriteks on Liis Treimann, Kaspar Virks ja Endel Kasterpalu.

 

DELFI TV eksperiment: “Algaja “kuldne kuju” sukeldub tänavaesinejate maailma”, autoriteks on Sigrid Salutee, Mark Šandali ja Kadri Nikopensius.

Üldtaseme kohta toodi välja, et selle aasta piltide valik oli seinast seina, oli häid ja teravaid töid, tipud selgelt eristusid, kuid oli ka saadetud sellisel tasemel fotosid, mida fotograafid ei peaks saatma. Oli töid, mis eristusid ja jäid silma ning tekitasid üllatusefekti.

Žüriiliikmed rõhutasid, et fotograafidel võiks enam olla kriitikameet, mida konkursile saata ning näiteks fotolugude puhul paistis silma toimetamata seeria üleandmine, kus oli siis liiga palju pilte või pildid ei andnud lugu edasi. “Ma ei osanud oodata sellist taseme erinevust” mainis žürii liige Egert Kamenik.

Igapäevaselt Lätis fototoimetajana töötav Rūta Kalmuka kommenteeris, et vähe oli esitatud tugevaid fotolugusid, kuid ta soovitab fotograafidel kindlasti neid teha. Žüriiliikme Pascal Dumonti arvates oli tugevaim kategooria uudised, kus parimate valimine võttis kõige enam aega. Samas ta rõhutas, et fotograafid peaks rohkem tegema oma lugusid, pikemaajalisi seeriaid, eriti olemusfoto kategoorias. Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe: “Selleks, et lugusid teha, selleks on ka aega vaja”.

Žüriiliikmete pikemaid kommentaare vaata videost.

Selgusid 2017. aasta parimad pressifotod.
Eesti Pressifotograafide Liidu (EPFL), Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) žürii, koostöös Canoni ja Overall Pro Shop’iga, valis ligi 700 foto seast 2017. aasta Aasta Pressifoto ning parima uudis-, olemus-, spordi- ja portreefoto.
Žürii esimees oli Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtede esindajana Ekspressi peatoimetaja Erik Moora. Eestist oli fotosid hindamas fotograaf Egert Kamenik ning Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe. Välismaised žüriiliikmed on seekord Läti fotoajakirjanik Rūta Kalmuka ning Kanada dokumentaalfotograaf ja filmitegija Pascal Dumont.

Kokku laekus konkursile 667 tööd, nendest fototöid oli esitatud 624, pildifaile koos fotoseeriatega oli 699. Fotod kandideerisid neljas erinevas kategoorias.
Osalejaid on tänavu 51.

Kategooriate lõikes võitnud tööde hulgast valis žürii omakorda parima töö, mis pälvis tiitli „Aasta Pressifoto 2017“.

Žürii avalikustas täna nominendid. Võitjad tehakse teatavaks Pressifoto näituse avamisel ja auhinnad antakse üle EALLi korraldataval pressipeol märtsi alguses.
Iga kategooria võitja saab diplomi ja 640 euro (neto) suuruse preemia. „Aasta Pressifoto 2017“ autor pälvib lisaks veel 640 euro (neto) suuruse preemia.

Lugupeetud meediaväljaannete esindajad!

Kõik nomineeritud tööd on Aasta Pressifoto 2017 käsitlevate uudiste juures vabalt kasutatavad. Kohustuslik on avaldada pildiallkirjad ja viited foto autoritele koos autori poolt esindatava väljaande või meediaagentuuri nimega.

Aasta pressifoto 2017 nominendid:

UUDIS:

Priit Simson/Delfi

Tõrvikurongkäik

Eesti rahvuskonservatiivide Vabariigi sünnipäeva auks korraldatud tõrvikurongkäik kogub üha rohkem rahvast.

Nuga kui asitõend

Oktoobrikuu viimasel päev ehmastas tallinlasi kesklinnas noaga ringi liikunud mees. Intsident lõppes politsei sekkumisel mehe maha laskmisega.

Metsa- ja linnaasukate traagiline kohtumine.

16. veebruari õhtupoolikul juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Lasnamäel Laagna teel, kus sõiduauto põrkas kokku põdraga. Juht sai kergemaid vigastusi, linna eksinud loom hukati.

Valglinnastumisega kaasneb sageli, et metsloomad satuvad linnakeskkonda. Samuti on probleemiks, et Eesti politsei ei tohi teha vigastatud loomadele halastuslasku vaid peavad selleks välja kutsuma sertifikaadiga jahimehe.

 

 

OLEMUS:

Rauno Volmar/Delfi ja Eesti Päevaleht LP

Edgar Savisaar koos oma 27000 eurot maksnud bioonilise jalaga.

Edgar Savisaarele annetuste eest ostetud 27000 eurot maksnud biooniline jalg laeb Hundislmal elutoa nurgas. Sellega kõndimine nõuab harjutamist, aga pole selleks praegu motiivi, teised asjad on tähtsamad, ütles endine Tallinna linnapea intervjuus.

 

 

Eero Vabamägi/ Postimees

Jaaniussid järvel

Valgusparved Rummu karjääri läbipaistval järveveel.

 

Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Jälutuskäik õhupallis

Kolm kuud Tšehhis Brno tehases valmistatud sinimustvalge õhupall kirjaga Eesti 100 on jõudnud oma kodubaasi, Nurmsis asuvasse lennundusklubisse Keelutsoon. Õhtul, kui see esimest korda õhuga täideti, kontrollis klubi juhataja Jaano Rässa palli ka seestpoolt üle ning liigutas kanga asendit, kus vaja

 

SPORT: 

Madis Veltman/Delfi

Seeria pealkiri: Isa ja tütre kvaliteetaeg.

Hollandlanna Sanne In ‘t Hof valmistub 1000m stardiks Kiiruisutamise Juunioride Maailmameistrivõistlustel Oulunkyla Sports Parkis, Soomes.

Stanislav Moshkov/Õhtuleht

Pildiseeria: Euroopa Mitmevõistluse Meistrivõistluste Superliiga 2017.

Janek Õiglane, Mari Klaup, Markus Leemet

 

PORTREE: 

Kolmekordne looduse ime.

Novembris 2017 sündinud kolmikud Ricardo(vasakult), Michael ja Gabriel.

Andras Kralla/ Äripäev

Pensioniikka jõudnud vennad Tavi (81) ja Valde Nirk (85) on ilmselt Eesti vanimad kinnisvaraarendajad, sukeldudes ärisse 80ndates eluaastates, sest viimane sööti seisev magus maatükk Laagris on neil omast käest võtta.

Režisöör Rainer Sarnet oma filmi “November” ühes võttepaigas Kolga mõisas.

Tutvu 2018. aasta pressifoto konkursi žürii liikmetega. 

 

Žürii esimees Erik Moora on Eesti Ekspressi peatoimetaja ja portaali Poliitika.guru toimetaja. Varasemas elus on ta olnud filmi- ja teleprodutsent ning stsenarist, muuhulgas üks telesaadete „Tujurikkuja“, „Riigimehed“ ja „Erisaade“ autoritest ja tootja, samuti on ta olnud Raadio 2 saatejuht. Fotomaailmaga seob teda ennekõike pikaajaline armastus loodusfoto vastu, mis viimastel aastatel küll on jäänud peamiselt parimate meistrite tööde harda imetlemise tasemele.

 

Pascal Dumont on Moskvas paiknev dokumentaalfotograaf ja filmitegija. Dumont töötas kõigepealt kaks aastat Moscow Times’i multimeediatoimetajana, kus ta tegi nii foto- kui videoreportaaže Venemaalt ja mujalt SRÜ riikidest. Dumont’i töid on avaldatud kogu maailmas, sealhulgas The Guardianis, The Calvert Journalis, Le Monde’is ja De Volkskrandis. Üks peamisi talle huvipakkuvaid teemasid on olnud Venemaa noored, sealhulgas pikaajaline projekt elust Venemaa tudengite ühiselamutes. Pascal Dumont sai 2014, 2015 ja 2016. aastal The Best of Russia auhinna ja 2014. aastal valis The Calvert Journal / The Guardian ta üheks 25 välismaa fotograafist, kelle reportaaže Venemaa ja SRÜ teemadel jälgida. Dumont töötab hetkel Canadian Broadcasting Corporationi (CBC) visuaalse ajakirjanikuna, kes tegutseb Venemaal ja SRÜ riikides.

 

Aarne Mäe on Virumaa Teataja peatoimetaja, lehes kokku teinud tööd 24 aastat. Selle käigus on tulnud tal ka väga palju pilte valida, fotograafidega koostööd teha ja ka ise pildistada, seda isegi ajast, kui mobiiltelefonidega sai ainult helistada ja kaamerate sees käis filmirull. Aarne Mäe on osalenud ka Postimehe ja maakonnalehtede parimate fotode valimistel žüriitöös.

 

Lätist fotograafi Rūta Kalmuka huvi fotograafia vastu tärkas põhikooli ajal kui ta osales kursustel, mida juhendas tol ajal Läti parim fotograaf Andrejs Grants. Umbes seitse aastat pühendas Rūta oma elust mustvalge filmi ilmutamisele ja piltide käsitsi tegemisele. 90ndate lõpus alustas ta töötamist pressifotograafina. See oli hoopis vastupidine kogemus sellele, mida ta oli ennem õppinud ja tundnud. Ajavahemikul 2001- 2002 osales ta World Press Photo poolt korraldatud koolitusprogrammis balti riikides, ning see kogemus andis Rūta Kalmukale inspiratsiooni tuleviku töödeks. Igapäevaselt on Kalmuka pressifotograaf ja fototoimetaja fotoagentuuris F64. Ta on jäänud tuuks oma kirele- pildistada filmile ning suveti vabal hetkel kasutab võimalust sellega tegeleda. Rūta Kalmuka käsil olev pikaajaline projekt on tema perest ning selle ümber toimuvast, neid töid on esitletud näitustel Lätis ja mujal välismaal.

 

Egert Kameniku huvi fotograafia vastu tärkas juba varajases nooruses, mõjutajaks tema isa, kes ise aktiivselt tegeles fotograafiaga. Egerti tõeline avanemine fotograafina toimus siis, kui teda avastas saatuse tahtel ajalehe Postimees fototoimetus. Aastal 2001 valiti teda ja veel neli eesti noort fotograafi World Press Photo rahvusvahelisesse koolitusprogrammi. Aastal 2004 liikus Kamenik edasi Presshouse ajakirjade fotograafiks. Presshouse andis tollel ajal välja seitset ajakirja, seega tööst ja väljakutsetest seal puudust ei olnud. Mingil hetkel Kamenik mõistis, et suudab iseseisvalt hakkama saada ja luua oma fotograafia oskustega lisandväärtust kommertsvallas. Koos abikaasaga sai alguse firma Piltilus OÜ. Sealt kuni tänaseni on Egert Kamenik fotograaf ja ettevõtja, olles fotopartneriks paljudele suurtele Eesti ja rahvusvahelise haardega ettevõtetele. Kuna Kamenik tunneb missiooni oma teadmisi mitte hauda kaasa võtta vaid oma teadmisi teistega jagada, tegeleb ta ka fotokoolitustega.

 

Žürii koguneb 9. jaanuaril 2018. Nominendid teeme teatavaks sama päeva õhtul.

 

Aasta pressifoto ja pressivideo konkursile saabus kokku 699 fotot ja 51 videot
Konkurssile „Aasta pressifoto” ja „Aasta pressivideo” esitas oma töid 54 erinevat autorit.
Kokku laekus konkursile 667 tööd.
Nendest fototöid oli esitatud 624, pildifaile koos fotoseeriatega oli 699. Fotod kandideerivad neljas erinevas kategoorias: uudis, olemus, sport ja portree ning võidutööde hulgast valitakse Aasta Pressifoto 2017.
Iga pressifoto võistluse kategooria võitja saab diplomi ja 640 euro (neto) suuruse preemia. „Aasta Pressifoto 2017“ autor pälvib lisaks veel 640 euro (neto) suuruse preemia.

Konkursile „Aasta pressivideo” laekus 51 võistlustööd. Aasta pressivideo võitja saab diplomi ja 640 euro (neto) suuruse preemia.
Tööde hulk on muus osas veidi väiksem võrreldes eelnevate aastatega. Konkurss „Aasta pressifoto” on ainus Eesti pressifoto konkurss, kus valitakse nii teravaimad uudisfotod kui ka kõnekamad portreed ja olemusfotod. Samuti on kategooria spordifotodele. Konkursi korraldajad on Eesti Pressifotograafide Liit (EPFL) ja Eesti Ajalehtede Liit (EALL), koostöös Canoni ja Overall Pro Shop’iga.
Kõige enam esitati fotofaile uudisfoto kategoorias, kokku 212 tööd, neljakümnelt erinevalt autorilt.
Tööde hindamiseks koguneb viieliikmeline žürii juba järgmisel nädalal, 9. jaanuaril.

Zürii esimees on Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtede esindajana Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora. Eestist on fotosid hindamas fotograaf Egert Kamenik ning Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe. Välismaised žüriiliikmed on seekord Läti pressifotograaf ja fototoimetaja fotoagentuuris F64 Rūta Kalmuka ning Moskvas töötav Kanadast pärit fotograaf ja videoajakirjanik Pascal Dumont.

„Aasta pressivideo” valitakse tänavu neljandat korda. Video on ajakirjanduslik uudis või olemuslugu, valimine toimub ühes kategoorias. Videožürii koguneb jaanuari lõpus.
Võidutöö autor/autorid pälvivad diplomi ja 640 euro (neto) suuruse preemia. Preemia “Aasta Pressivideo 2017” antakse üle koos “Aasta Pressifoto 2017” auhindadega.
Võitjad kuulutatakse välja koos teise Eesti ajakirjandusauhindadega märtsi alguses toimuval pressiballil.

Lisainfo:
Hendrik Osula, konkursi Aasta pressifoto ja Aasta pressivideo korraldaja (53414527, hendrik0701@gmail.com)

Tallinn, 15. detsember 2017. Eesti Ajalehtede Liit (EALL) koos Eesti Pressifotograafide Liiduga (EPFL) kuulutab välja konkursi „Ajakirjanduspreemiad 2017“, konkursi tingimustes on tehtud muudatusi võrreldes varasemaga.

 

Eesti Pressifotograafide Liit kuulutab välja „Aasta pressifoto 2017“ konkursi, kus võistlustöid saab esitada järgmistes kategooriates: uudisfoto; olemusfoto; spordifoto ja portreefoto. Töö peab olema pildistatud 2017. aastal. Lubatud on nii must-valged kui ka värvilised fotod. Võistlustöö võib olla üksikfoto või fotoreportaaž/fotolugu. Fotoreportaaže/fotolugusid saab esitada kõigis kategooriates. Sama fotot või seeriat saab esitada vaid ühes kategoorias.
Võib esitada pikaajalisi fotoprojekte. Vähemalt osa fotosid peab olema teostatud 2017. aastal, võib olla teostatud pikema aja jooksul, fotoprojekt võib olla ajaliselt jätkuv.

Võistlustööde esitamine
Kandideerida saavad kõik professionaalsed pressifotograafid, väljaanded ja ajakirjandusega seotud institutsioonid, kes on EALLi liikmeslehtede fotograafid või EPFLi liikmed*.
Igas kategoorias võib esitada piiramatul hulgal töid. Võistlustööd esitatakse digitaalselt. Foto formaat: jpg.
Fotosid saab üles laadida ja ankeete täita alates 15. detsembrist Eesti Pressifotograafide Liidu kodulehe kaudu: http://aastafoto.epfl.ee
Võistlustööd tuleb üles laadida hiljemalt 2018. aasta 3. jaanuariks kella 23.59ks.

Konkursile saadetavad fotod tuleb kirjeldada pealkirja ja fotoallkirjaga eesti keeles, mis oleksid ajakirjandulikult korrektsed ja vastaksid kriteeriumitele: mis, kus, millal.
Fotomanipulatsioon (n: udustatud näod, järeltöötlemine, mis muudab pildi sisu ja tõesust) ei ole lubatud.

Fotod, nii avaldatud kui avaldamata, peavad vastama ajakirjandus- ja EPFLi eetikakoodeksile (vaata täpsemalt: http://www.epfl.ee/wordpress/epfl-dokumendid/eetika/ ja http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html) ja olema tehtud ajakirjanduslikul eesmärgil. Kui foto ei ole tehtud mõne väljaande konkreetse loo kontekstis, tuleb tõendada, et see on tehtud ajakirjanduslikul eesmärgil.
Andmete tõesust kontrollitakse võidutööde puhul. Ebatõeste andmete esitamise eest võidutöö diskvalifitseeritakse.  Puudulikult vormistatud materjale ei arvestata.

Iga kategooria võidufoto autor pälvib diplomi ja 640 eurot (neto). Kategooriate võidufotodest valib žürii ka Aasta Pressifoto, mille autor pälvib lisaks 640 eurot (neto). Kõikide kandideerijate tööde autori- ja varaliste õiguste haldajad lubavad töid kasutada Eesti Pressifotograafide Liidu konkursiteemalistes teavitusmaterjalides, näitusel, raamatus ja neid reklaamivates materjalides.
Võistlustööde põhjal koostab EPFL koostöös EALLiga näituse ja aastaraamatu.

 

Kategooriad

Uudisfoto:

Üksikpilt või pildiseeria/lugu, mis kajastab või jäädvustab uudisteemat või selle järelmit.

Olemusfoto:

Üksikpilt või pildiseeria/lugu, mis kajastab või dokumenteerib kultuurilist, poliitilist või sotsiaalset teemat puudutades indiviide või sotsiaalseid gruppe.

Sport:

Üksikfoto või pildiseeria/lugu, mis kajastab või jäädvustab individuaal- või meeskonnasporti.

Portree:

Üksikfoto või pildiseeria/lugu üksikust inimesest või grupist inimestest. Pildid võivad olla nii poseeritud kui pildistatud mingis kontekstis, tegevuse käigus.

 

Võistlustööde hindamine, zürii

Fotosid hinnatakse seinale projetseerides. Võistlustöid hindav žürii on viieliikmeline. Koosseisu kuuluvad: EALLi liikmeslehe peatoimetaja, kaks välismaist pressifotograafi/fototoimetajat ja kaks Eesti ajakirjandusfotograafi või toimetajat.

Zürii hindab pilte vastavalt selles kategoorias, kuhu töö on esitatud.

 

Preemiad
Iga kategooria võidufotode autorid pälvivad diplomi ja 640 eurot (neto). Kategooriate võidufotodest valib žürii ka Aasta Pressifoto, mille autor pälvib 640 eurot (neto).
Võistlustööd tuleb üles laadida hiljemalt 2018. aasta 3. jaanuariks kella 23.59ks.
Võistlustööde põhjal koostab EPFL koostöös EALLiga näituse. Lisaks näitusele on korraldajal õigus kasutada konkursile esitatud fotosid raamatus „Eesti Pressifoto“ ja teavitusmaterjalides ja muudes EPFLi projektides, mis edendavad Eesti pressifotograafia arengut.

 

 

Eesti Pressifotograafide Liit kuulutab välja ka „Aasta pressivideo 2017“ konkursi.

Vastavalt konkursi tingimustele on oodatud kandideerima lühidokid ja multimeediaprojektid, kus videol (liikuval pildil) on kandev roll.

Video on ajakirjanduslik uudis, olemuslugu või intervjuu (saateformaadid ja muud sisu või kommertsprojektid ei kvalifitseeru).

Pressivideo peamine väljund, mille jaoks see on tehtud, peab olema online media.

Töö peab olema valminud 2017. aastal ja esitamise hetkeks (3.01.2018) avaldatud EALL liikmelehtede veebis, digiversioonis või suuremates online-uudisteportaalides.

Kandideerida saavad kõik professionaalsed pressifotograafid- videooperaatorid, väljaanded ja ajakirjandusega seotud institutsioonid, kes on EALLi liikmeslehtede fotograafid või EPFLi liikmed*.
Võistlustöö tuleb esitada url-ina ning lisaks edastada failijagamise programmiga näiteks wetransferiga aadressile hendrik.osula@epfl.ee. Koos võistlustööga tuleb korraldajale saata: võistlustöö pealkiri, lühikokkuvõte (sünopsis) ja võistlustöösse panustanud meeskonna täielik nimekiri. Võistlustööd peavad olema eestikeelsed või täielikult varustatud eestikeelse tõlkega. Võitjad peavad esitama kõrgresolutsiooniga videod ja 3-5 kvaliteetset screenshoti. Võidutööde autori- ja varaliste õiguste haldajad lubavad võidutöid kasutada Eesti Pressiforograafide Liidu konkursiteemalistes teavitusmaterjalides.

 

Võidutöö autor (autorid) pälvivad diplomi ja 640 eurot (neto). Preemia “Aasta Pressivideo 2017” antakse üle koos “Aasta Pressifoto 2017” auhindadega.

Pressivideo konkursil saavad Kandideerida saavad kõik professionaalsed pressifotograafid- videooperaatorid, väljaanded ja ajakirjandusega seotud institutsioonid, kes on EALLi liikmeslehtede fotograafid või EPFLi liikmed*.
Töid võib esitada piiramatul hulgal. Töid saab hakata esitama 15. detsembrist Eesti Pressifotograafide Liidu kodulehe kaudu: http://aastafoto.epfl.ee
Võistlustööd tuleb üles laadida hiljemalt 2018. aasta 3. jaanuariks kella 23.59ks.
Žürii koguneb jaanuari teisel poolel.

Andmete tõesust kontrollitakse võidutööde puhul. Ebatõeste andmete esitamise eest võidutöö diskvalifitseeritakse.
Puudulikult vormistatud materjale ei arvestata. Korraldajal õigus kasutada konkursile esitatud videosid teavitusmaterjalides, liidu kodulehel ja erinevates meediakanalites ja muudes EPFLi projektides, mis edendavad Eesti pressifotograafia arengut.

 

Võistlustööde hindamine, Žürii
Žüriis on vähemalt kolm liiget. Videosid hinnatakse suurelt ekraanilt vaadates.
Žürii hindab:
Toimetamine – toimetamise meisterlikkus, loomingulisus.
Funktsionaalsus – kas ja kuidas on rakendatud uusi tehnoloogiaid, et pakkuda auditooriumile uudset ja mugavat kogemust.
Mõju – loo jutustamise seisukohast mõjusamad produktsioonid.
Interaktiivsus – kas ja kuidas on auditoorium kaasatud.
Struktuur ja navigatsioon – kuidas on sisu korraldatud, kasutusmugavus.
Visuaalne disain – disain ja visuaalne kogemus.

 

Tähtaeg
Võistlustööd tuleb üles laadida hiljemalt 3. jaanuariks 2018 kella 23.59ks. Žürii koguneb jaanuari teisel poolel. Korraldajal on õigus kasutada konkursile esitatud videosid Eesti Pressifotograafide Liidu kodulehel, teavitusmaterjalides ning anda videosid kasutamiseks kolmandatele osapooltele konkursiga seotud kajastuse tarbeks.

Kontaktid
Konkursi “Aasta Pressifoto 2017″ ja “ Aasta pressivideo 2017” projektijuht Hendrik Osula,

hendrik0701@gmail.com; 53414527.

Tehniline tugi fotode üleslaadimisel: Raigo Pajula, 5058574

*Kõik, kes soovivad konkursil osaleda aga ei ole EALLi liikmeslehtede fotograafid (www.eall.ee) või EPFLi liikmed, neil on võimalus astuda EPFLi liikmeks, tasudes liikmemaks. Rohkem infot: epfl.ee, liis@epfl.ee, 5128374.

 

EPFLi üldkoosolek otsustas aastaks 2018 kehtestada liikmemaksu suuruseks 40 eurot, töötule 20 eurot, õpilasliikme liikmemaksuks 20 eurot. Maksetähtaeg on 8. jaanuar 2018. Liikmemaksu on võimalik tasuda kahes osas; esimese osa tasumise tähtaeg on 8. jaanuar 2017; teise osa tasumise tähtaeg on 1. juuli.2018.

 Mida ma selle eest saan?
Tõenäoliselt on see esimene küsimus, mis tekib.
Vastates üldiselt. Sa annad sellega oma panuse, et meie ühine liit, kuhu sa ju tahad kuuluda, saaks ühe allika juurde oma toimimiseks ja arenemiseks. Lühidalt saad sa selle eest EPFLi.

Aga minnes konkreetseks:
1. Sul on õigus saada 10 eur maksumusega pressikaart (aastamaksu eest)
2. Sa saad tasuta aastaraamatu (aastamaksu eest)
3. Sul on võimalus osaleda koolitustel, fotoaktsioonidel ja erinevatel sotsialiseerumis üritustel. Enamjaolt on need ainult liikmetele.

Meie üks eesmärke on, et professionaalsed pressifotograafid oleksid meediaturul selgelt eelisseisundis.

Kuidas tasuda?
Tee ülekanne 40 eurot Eesti Pressifotograafide Liidu arveldusarvele: Swedbank EE412200221050399058. Makse selgituseks kirjuta LIIKMEMAKS.
Kui vajad maksekorralduse aluseks EPFLi arvet, siis teata meile liis@epfl.ee , kellele arve koostada.
Aastamaksu tasumise tähtaeg on 8. jaanuar 2018.

Kas soodustust ka saab?
Jah, saab.
Kehtiva töötukassa tõendi (meelespea) esitamisel on aastamaks 20 eurot. Soodustuse saamiseks saada koopia tõendist liis@epfl.ee
Soodustus kehtib ka õpilasliikmetele.

Mis juhtub, kui ma aastamaksu tasumata jätan?
Aastamaksu tasumata jätmisel arvatakse sind Eesti Pressifotograafide Liidu ridadest automaatselt välja. Sa võid edaspidi uuesti liituda, kuid see on kulukam ja mitmed liikmetele mõeldud eelised jäävad sulle vahepeal kättesaamatuks.

 

 

Hea EPFLi liige! Siin saad tellida pressikaardi, mis on Sulle tasuta. Palun tutvu tingimustega ja täida ankeet. Kui oled ankeedi meile teele saatnud, siis võtame Sinuga varsti personaalselt ühendust, et täpsustada isikukoodi.

Lisainfo liis@epfl.ee

TINGIMUSED.

Pressikaardi kehtivus on 1 kalendriaasta.

2018. 2018. aasta pressikaardi maksumus:A) EPFLi liikmed, kes tasusid tähtajaks (08.01.2018) 2018. aasta liikmemaksu 40 eurot ja tellisid tähtajaks (08.01.2018) pressikaardi: TASUTA
      B) EPFLi liikmed, kes tasusid 2018. aasta liikmemaksu tähtaegselt (08.01.2018), kuid ei tellinud tähtajaks (08.01.2018) pressikaarti: 3 eurot.*
      C) EPFList liikmemaksu tasumata jätmise tõttu välja arvatud pressifotograafid, kes tasuvad aastamaksu hiljem: 6 eurot.*
      D) Pressikaardi kadumise või hävimise korral korduva dokumendi väljastamine: 6 eurot.**

Pressikaardi tellimisvorm: