Tallinn, 19. jaanuar 2011. Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) ja Eesti Pressifotograafide Liidu (EPFL) žürii valis täna toimunud koosolekul enam kui kaheksasaja foto seast 2010. aasta parima pressifoto ning mulluse parima uudisfoto, olemusfoto, spordi- ja portreefoto. Loe edasi “Selgusid 2010. aasta parimad pressifotod”
Intervjuu: võimaldame toimetustel fotograafe efektiivsemalt kasutada!
Aastavahetusel teatas uudisteagentuur BNS fototoimetuse loomisest. Tegemist on esimese pressifotoagentuuri loomise katsega viimasel aastakümnendil. Järgneb intervjuu BNS Grupi juhatuse esimehe Anvar Samostiga.
BNS on esimene agentuur, kes uudisfotoga üle aastate taas turule tuli. Miks otsustasite fototeenust pakkuma hakata?
Meie meelest on fototeenus ühe õige uudisteagentuuri lahutamatu osa. Oleme pikalt hoogu võtnud, ette valmistanud tehnilise baasi ning seda ka Lätis ja Leedus. Esialgu on siiski tegemist katseperioodiga, mille jooksul fotode kasutamine on väljaannetele täiesti tasuta.
Natuke ülevoolavalt: milliseid turge plaanite vallutada?
BNS-i koduturud on Eesti, Läti ja Leedu. Võimaluse korral teeme ka foto alal koostööd oma praeguste koostööpartneritega väljaspool Balti riike.
Mida võiks teie uus toode kodumaisel turul muuta? Või kuidas meie turgu rikastada?
Meie arusaamise kohaselt lubaks BNS-i fototeenus toimetustel oma koosseisulisi fotograafe paremini ja efektiivsemalt rakendada. Praegu pole haruldane, kui ühte sündmust on kõrvuti pildistamas paljude väljaannete fotograafid ning tulemusena midagi eksklusiivset niikuinii ei sünni. Kas poleks mõistlikum lasta see töö teha agentuuril?
BNS pakub praegu klassikalist integreeritud agentuuri fototeenust. Hommikul kella 9 ja 10 vahel saavad kliendid päeva fotoplaani, kus on kirjas, milliseid sündmusi ja mis kella ajal meie fotograafid pildistavad. Selle alusel saab planeerida ka väljaande oma fotograafide tööd.
BNS-i uus kasutajakeskkond seob sama sündmuse või isikuga uudised ning fotod käepärasel viisil. Seega on näiteks küljetoimetajal võimalik kohe näha, milliseid pilte saaks teksti juures kasutada ja vastupidi.
Loomulikult on meie jaoks väga oluline teha head fotoajakirjandust. Selle juures on oluline mitte ainult hea uudisfoto, vaid ka korrektne ja põhjalik pildiallkiri ning foto juurde kuuluv metainfo, mis võimaldab pilte omavahel ning uudistega siduda ning hiljem otsida.
Miks on toimetustel majanduslikult otstarbekas otsustada BNSi uudisfotode kasuks?
Oleme veendunud, et see võimaldab toimetustel oma fotograafe efektiivsemalt kasutada.
Kui palju hakkab toimetusele uudisfoto kasutamine maksma?
Oleme valmis hindadega välja tulema veebruaris.
Kas fotograafid on koosseisulised? Mis põhimõttel neid tasustatakse (palk, honorar vmt)?
Kuna tegemist on katseperioodiga, siis see küsimus on veel lahtine. Põhimõtteliselt oleks BNS-i soov kasutada koosseisulisi fotograafe kombinatsioonis freelanceritega.
Hetkel pakute päevasündmustel põhinevat uudisfotot. Kas on plaanis tootebaasi ka laiendada? Featurelikud fotolood, pressifotograafi rentimine toimetustele jne
Ükski nimetatud asjadest ei ole välistatud.
Esimestel kuudel pakub BNS fotosid tasuta.
Aasta Pressifoto 2010 preemiatele kandideerimise tingimused
Aasta Pressifoto 2010 tingimused.
Kategooriad.
Võistlustöid saab esitada järgmistes kategooriates:
– uudisfoto (ja fotoreportaaž)
– olemusfoto (ja fotolugu)
– spordifoto
– portreefoto
Tingimused võistlustööle
Töö peab olema pildistatud 2010. aastal ja esitamise hetkeks publitseeritud avaldatud. Lubatud on nii must-valged kui ka värvilised fotod. Võistlustöö võib olla üksikfoto või fotoreportaaž/fotolugu.
Võistlustööde esitamine.
Kandideerida saavad kõik professionaalsed pressifotograafid. Igas kategoorias võib esitada piiramatul hulgal töid. Võistlustööd esitatakse digitaalselt. Foto maksimaalsuurus: 6 MB. Foto formaat: jpg. Üleslaadimine ja ankeetide täitmine toimub aadressil www.rahvafoto.ee/konkurss/. Muuhulgas märgib esitaja ankeedis, kus ja millal on töö ilmunud. Puudulikult vormistatud materjale ei arvestata. Andmete tõesust kontrollitakse võidutööde puhul. Ebatõeste andmete esitamise eest võidutöö diskvalifitseeritakse.
Võistlustööde hindamine, žürii.
Fotosid hinnatakse seinale projetseerides. Võistlustöid hindav žürii on 5liikmeline. Koosseisu kuuluvad: EALLi liikmeslehe peatoimetaja, 1-2 EPFLi poolt valitud välismaist pressifotograafi/fototoimetajat ja 2-3 EPFLi poolt valitud Eesti ajakirjandusfotograafi.
Preemiad.
Iga kategooria võidufotode autorid pälvivad diplomi ja 10 000 krooni neto (639,12 eurot, neto). Kategooriate võidufotodest valib žürii ka Aasta Pressifoto, mille autor pälvib koos kategooria võidupreemiaga kokku 20 000 krooni neto (1278,24 eurot, neto).
Tähtaeg.
Võistlustööd tuleb üles laadida hiljemalt 13. jaanuariks.
Võistlustööde põhjal koostab EPFL koostöös EALLiga näituse.
Kontaktid:
Eesti Ajalehtede Liit, Maige Prööm: 646 1005, eall@eall.ee
Tehniline abi fotode üleslaadimisel: 5069530 (Marko Mumm)
Fotožurnalist – ohustatud liik?
Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ) viis ligi kahe aasta eest Euroopa pressifotograafide ametiliitude seas läbi uurimuse, mille tulemused avaldas eelmise aasta suvel pealkirja all „Fotožurnalist – Euroopa ohustatud liik?“. Refereerin seda vaid väga pealiskaudselt aga tervikmaterjaliga saad tutvuda siin.
Tasub arvestada, et uuring viidi läbi majanduskriisi ajal, mis võis tulemusi tuntavalt mõjutada. Täna, mil seisame majanduslikult „uue koidiku lävel“, oleksid tulemused võib-olla mõnevõrra optimistlikumad. Samas trükiajakirjanduse arengutest tingitud peataolek ja vähene turvatunne jätkuvad ilmselt veel nii mõnedki aastad.
Enim meelehärmi valmistab Euroopa fotožurnalistidele madal töötasu. Sellele järgneb vajadus konkureerida amatöör-fotograafidega ning kolmandal kohal on autoriõigustega seonduvad probleemid.
Uuringu autorid toovad välja 6 peamist fotoajakirjanduse käekäiku mõjutavat tegurit:
Digitaalajastu
Teoreetiliselt pidanuks digiajastu tooma kaasa fotoajakirjanduse kuldajad, kuid tegelikkuses on mõju fotožurnalistile otse vastupidine – konkurents on kasvanud ja väljaannete mahud langevad.
Piirangud fotografeerimisel
Terroriaktide tõttu on karmistatud turvameetmeid. Eraõiguste kaitsmiseks on loodud toored ja puudulikud seadusesätted.
„Uus demokraatia“
Kunagi varem pole olnud lihtsam fotosid toota ja turule paisata. Digikaamerad ja pildistavad mobiiltelefonid võimaldavad pildistada kõigil ja kõikjal. Fotode ülepakkumine suurtes fotopankades on hinnad alla löönud. Käibele on tulnud mõiste „rahvaajakirjandus“.
Fotopangad
Fotograafid kaotavad kontrolli oma fotode müügi üle. Turuliidritest pildipangad (näiteks Corbis) teevad hinnapressingut, vähendades nõnda autorite kasumimarginaale.
Surve universaalseteks oskusteks
Kulude optimeerimiseks kasutatakse ajakirjanikke sageli ka fotograafidena. Fotograafidelt nõutakse lisaks pildistamisele ka videooskuseid. Neid muudatusi viiakse sisse kiiresti ja ilma piisava koolituseta.
Autoriõigused
Kirjastajad survestavad autoreid nende õiguste omandamiseks senisest tugevamalt. Failijagamisprogrammid jmt võimaldavad autoriõiguseid eirata.
Uuring sisaldab ka tulemusi riikide kaupa. Toon välja meie lähinaabrite peamised probleemid.
Leedukad kurdavad madalate tasude, töötuse ja vabakutselistele rahakoti pihta käiva töövahendite maksumuse üle. Soomlased toovad lisaks madalatele töötasudele esile ebaõiglased lepingud ja vabakutseliste diskrimineerimise. Ka poolakad ja rootslased nurisevad madalate tasude üle. Rootslased toovad probleemina esile toimetajate põhimõtte „hea foto on odav foto“. Samuti ei meeldi rootslastele „tõsise“ fotoajakirjanduse asendumise „kergema“ materjaliga.
Flirt kommertsfotograafiaga on Euroopa fotožurnalistide seas laialt levinud. 17st riigist tervelt kaheteistkümnes teevad fotožurnalistid ka kommertstöid, kusjuures Kreekas teeb seda lausa 90% pressifotograafidest. Soomlased, taanlased, belglased, poolakad ja portugallased väidetavalt „haltuurat“ ei tee.
Põnev teema on ka piirangud avalike sündmuste pildistamisel. Pildistamist reguleeriva seadusandlusega ei ole rahul 65% vastanutest. 17st riigist vaid kahel – Hispaanial ja Poolal – ei ole probleeme avalikus kohas pildistamisega.
Aruande lõpus keskenduvad autorid lahenduste otsimisele.
Konkurentsist „uue demokraatia“ tingimustes ja multioskuste vajalikkusest arvab Taani pressifotograafide ühendus järgmist:
Esmalt soovitavad taanlased esitada endale järgmised 2 küsimust:
1. Kas mu erialased teadmised ja oskused on sedavõrd head, et mind on keeruline asendada?
2. Kas mu oskused piirduvad „nupule vajutamisega“ või saan ma olla laiemalt kasulik?
“Kui tahad endale kindlustada tööd ka tulevikus, pole mõtet loota oma olemasolevatele tehnilistele oskustele ja senistele tavadele. Tuleb kohanduda ja olla avatud kaasaegse meedia pakutavatele uutele võimalustele,” soovitavad taanlased.
Erik Prozes, Äripäev, EPFL
Liikmete statistika
(Värskendatud 15. novembril)
EPFLiga on liitunud 62 pressifotograafi.
Liikmete statistika 15. novembri seisuga.
Üleriiklikest väljaannetest: 44
Lokaalsetest väljaannetest: 15
EALLi liikmelehtedest: 38
EALLi üleriiklikest liikmeslehtedest on esindatud kõik, lokaalsetest lehtedest enamus.
Vabakutselisi: 17
Erik Prozes, Äripäev, EPFL
You must be logged in to post a comment.