EPFL

EPFLi üldkoosolek otsustas aastaks 2014 kehtestada liikmemaksu suuruseks 40 eurot, töötule 20 eurot. Maksetähtaeg on 14. jaanuar 2014. Liikmemaksu on võimalik tasuda kahes osas; esimese osa tasumise tähtaeg on 14. jaanuar 2014; teise osa tasumise tähtaeg on 1. juuli.2014.

Mida ma selle eest saan?
Tõenäoliselt on see esimene küsimus, mis tekib.
Vastates üldiselt. Sa annad sellega oma panuse, et meie ühine liit, kuhu sa ju tahad kuuluda, saaks ühe allika juurde oma toimimiseks ja arenemiseks. Lühidalt saad sa selle eest EPFLi.

Aga minnes konkreetseks:
1. Sul on õigus saada 10 eurose maksumusega pressikaart (aastamaksu eest)
2. Sa saad 12 eurose maksumusega aastaraamatu (aastamaksu eest)
3. Sul on võimalus osaleda koolitustel, fotoaktsioonidel ja sotsialiseerumisüritustel. Enamjaolt on need ainult liikmetele.

EPFL kavandab oma edasist tegevust veelgi liikmete huvidele vastavamaks. Meie üks eesmärke on, et professionaalsed pressifotograafid oleksid meediaturul selgelt eelisseisundis.

Kuidas tasuda?
Tee ülekanne 40 eurot Eesti Pressifotograafide Liidu arveldusarvele: Swedbank 221050399058. Makse selgituseks kirjuta LIIKMEMAKS.
Kui vajad maksekorralduse aluseks EPFLi arvet, siis teata meile epfl@epfl.ee , kellele arve koostada.
Aastamaksu tasumise tähtaeg on 14. jaanuar 2014.

Kas soodustust ka saab?
Jah, saab.
Kehtiva töötukassa tõendi (meelespea) esitamisel on aastamaks 20 eurot. Soodustuse saamiseks saada koopia tõendist epfl@epfl.ee
Soodustus hakkab kehtima ka õpilasliikmetele, kui oleme käivitanud õpilasliikme programmi.

Mis juhtub, kui ma aastamaksu tasumata jätan?
Aastamaksu tasumata jätmisel arvatakse sind Eesti Pressifotograafide Liidu ridadest automaatselt välja. Sa võid edaspidi uuesti liituda, kuid see on kulukam ja mitmed liikmetele mõeldud eelised jäävad sulle vahepeal kättesaamatuks.

Lugupidamisega,

EPFLi juhatus:
Annika Haas
Liis Treimann
Raigo Pajula
Heiko Kruusi
Erik Prozes

Külmal ajal on hea unistada soojadest maadest ja muretust elust palmide all. Positiiv kutsub sind Lõuna-Ameerikasse ürgset loodust ja kirevat rannaelu nautima! Kaupo Kikkas jagab enda muljeid reisist Peruu vihmametsa matsés’e hõimu juurde.
Rio de Janeiro ilusad tüdrukud, kirglik muusika ja relvastatud sõdurid rannateel – Martin Lazarev on Brasiilias elanud kuus aastat ja peab seda kaunist maad oma teiseks koduks.
Kaido Haagen kummutab oma fotoseeriaga müüdi, et Eesti veealune maailm on igav ja värvitu. Kunstnik Jaanus Samma basseinide seeria kutsub vaatajaid osalema fantaasiamängudes.
Kunstnik Laura Põld loob ja kujundab maastikke ning otsib nende piire.
Metalli- ja ehtekunstnik Katrin Amos on aastaid kasutanud enda loomingus fotomotiive vanadest lagunenud majadest ja taradest.
Fotokunstnik Paul Kuimet on loonud fotoseeria kohalikest monumentaalmaalidest. Wim Lamboo fotod Eesti kunstnikest on ilusaks punktiks lõppevale kultuuripärandi aastale.
Andres Toodo avab ukse fotosuurenduste lõputusse maailma.
Ja lisaks uudiseid foto- ning lühifilmide maailmast!

Kalju Suure toetusfondi annetasid 101 inimest ja organisatsiooni kokku 2815 eurot. Täname teid kõiki! Kalju lahkumise tõttu muutus toetusfond mälestusfondiks. Suuname selle raha Kalju Suure auks ja mälestuseks. Hetkel on laual 3 ideed ja lähiajal otsustame, milline neist on parim. Lisaks EPFLi juhatusele osalevad otsustamisel 4 toetajat, kes EPFLi ei kuulu. Järgnevatest sammudest teavitame EPFLi kodulehel, samuti Facebookis Eesti Pressifotograafide Liidu lehel.
.
.
.
.

Suur tänu toetajatele:

Epp Alatalu
Anna-Liisa Allas
Margit Arndt-Kalju
Marju Avamere
Arkadi Baranov
Tiit Blaat
Ada Bärenklau
Sergei Didõk
Digifoto OÜ (Rein Rämmi)
Kirsi Eelmaa
Eesti Naisarvutigraafikute Selts
Kaido Haagen
Annika Haas
Evelin Haav
Mehis Helme
Oliver Hindpere
Toomas Huik
Elika Hunt
Mairi Hüüdma
Ander Ilp
Konstantsija Ivanova
Jelena Ivanova
Heili Jõe
Jarek Jõepera
Kadri Kalda
Kristjan Kaldmäe
Allan Kaldoja
Karin Kaljuläte
Andres Kaljuste
Tõnu Karjatse
Kaupo Kikkas
Mari Kikkerpuu
Joanna Kitsnik
Andras Kralla
Vallo Kruuser
Mart Käbin
Riho Käspri
Jaan Künnap
Riste Laasberg
Peeter Langovits
Rene Lasseron
Aiki Leit-Teetlaus
Jana Lepik
Kalev Lilleorg
Oliver Luhaoja
Janne Luigla
Tairo Lutter
Paavo Mardi
Kaarel Mikkin
Tiina Moniste
Niina Murdvee
Arvet Mägi
Evelin Ojamets
Mart Oruaas
Andres Ots
Raigo Pajula
Enno Palusaar
Erik Peinar
Pilleriin Pregel
Erik Prozes
Aivar Pärtel
Kalle Rahu
Annemarie Rammo
Rein Raud
Lidia Rettijeva
Viiu-Marie Rummo
Paul-Eerik Rummo
Tiit Rööp
Kalev Saar
Janno Saft
Margus Saluste
Karl Saluveer
Sten Schwede
Kristel Schwede
Moonika Siimets
Tiina Siimets
Eero Siimson
Siim Solman
Maiken Staak
Martin Sten
Meelis Suurkaev
Jaana Süld
Triin Tael
Tallinna Fotoklubi
Lisa Talving
Tarmo Tamm
Kalev Tamm
Ago Tammik
Urmas Tartes
Andres Tarto
Anneli Tarto
Tanel Teemusk
Kaarel Tigas
Triinu Tikas
Liis Treimann
Helen Vaher
Ave Wahlman
Teno Viherpuu
Rauno Volmar
Martin Vällik
Veiko Õunapuu

_
Eesti Pressifotograafide Liidu juhatus
Kontakt: epfl@epfl.ee
Erik Prozes, 50 93 950

Lahkus meie aja jäädvustaja Kalju Suur (18.02.1928 – 13.11.2013)

Raske on leida kultuurieluga kursis olevat inimest, kes teda ei teaks. Päevapiltnik, kelleks ta end ise tagasihoidlikult kutsus, oli südamlik ja tähelepanelik, oma põhimõtete ning veidrustega. Ta mõte liikus, silm kadreeris ja näpp sügeles päästiku järele… See oli ta ravimatu kiindumus. Ta elutööks sai hulgaliselt SUUREpäraseid enam kui poole sajandi vältel jäädvustatud fotosid meie ajast. Alles hiljuti tähistasime Kalju Suure 85. sünnipäeva Estonia teatrimajas, äsja lahkus ta vaikselt meie seast.

Täna meenub mulle üks foto, mille Kalju Suurest 2009 aasta laulupeol jäädvustasin ajal, mil ta end enne kontserdi algust publiku esiritta seadis. Ikka sinna auväärsete maestrote kõrvale! Tegelikult ta kuuluski nende maestrote hulka, kelle üle uhkust tunneme ja kes aastakümneid meie kultuurielus olulist rolli on täitnud. Seal ta oli, truu Canoni filmikaamera istmel aega ootamas ja ise püsti seistes kavalalt naeratades ümbrust uurimas. See uudistav pilk ja naeratus on Kaljut ikka saatnud ja elus uksi avanud. Tulemuseks kirju mosaiik kultuurikilde, sekka kordumatuid hetki meie ajaloost, kenasid aktifotosid ning lihtsalt põnevaid kerge kiiksuga huumorikaid ülesvõtteid elust enesest. Kui palju on neist näitusi kodumaal ja piiri taga eksponeeritud, ei jõua kokkugi lugeda, samuti fotoraamatuid, kuhu enamiku oma loomingust on autor kokku sobitanud. Üks fotodest – „Liivakell“ oli lausa esimeseks Sovetskoje Fotos trükitud aktifotoks. Kuid üks hiljuti raamatupoodides lettidele ilmunud raamatutest on mulle eriti lähedane. „Ülesvõtteid laulu- ja tantsupeo päevilt 1963–2009“. Aukartust äratavalt pikk periood kenasti kokku võetud koos ajastu kontekstis hetketabamustega. Fotolugu, mis algas hoogsalt dirigendipulti mineva Gustav Ernesaksaga ja lõpeb fotoga temast lauluväljaku nõlval. Nende vahele mahtus oluline osa Kalju tänuväärsest tööst. Ühelt poolt oli see mitme inimpõlve lugu, teisalt stiilne, oma käekirjaga koguteos.

Sageli kohtasin Sind kas fotolaboris, kus parajasti pilte välja valisid ja kannatlikult nende valmimist ootasid, või istusid raamatu ja kohvitassi taga KuKu kohvikus, kus Sinuga päevateemadel on mõnus lobiseda või rääkida lehtedes ilmunud fotodest. Hea sõna oli Sulle nagu dopingu eest.

Eeskujuks pidasid maailmakuulsat Henri Cartier-Bressoni, keda Sul õnnestus isegi Tallinnas jäädvustada. Elu läks nii, et Soome Kameralehti tituleeris Sind Baltimaade Henri Cartier-Bressoniks. Pidasid seda oma elu kõige suuremaks tunnustuseks.

Sinu elutöö on aukartustäratav ning sellel on meie kultuuriloos püsiv koht. Meie mälestustes elad Sa ikka edasi.

PEETER LANGOVITS,
Eesti Pressifotograafide Liidu nimel

Lisatud on Kalju Suure eluloo olulisemad faktid
KALJU- HILLAR SUUR CV
18.veebruar 1928. a sündis Tallinnas
Abielus, 2 last, 3 lapselast, 1 lapselapselaps
1946 Tallinna 1.Õhtukeskkooli
1947 Tallinna Raudteetööstuskool
Tallinn-Väikse Veduridepoo lukksepp
Marati mehaanik
1981–1994 ajalehe Sirp ja Vasar fotoreporter
Tallinna Fotoklubi ja fotogrupi Stodom asutajaliige
1995 asutas kirjastuse Suurkalju
Osalenud üle 150 rahvusvahelisel näitusel, teinud 140 isiknäitust 15 riigis
1978 Rahvusvahelise Fotokunsti Föderatsiooni kunstniku tiitel AFIAP
1999 Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia
2001 V klassi Valgetähe orden
2007 Rahvuskultuuripreemia

Head ajakirjandusväljaannete esindajad. Järgmised fotod on antud sündmuse kontekstis kasutamiseks. Palun viidata autoritele.

Teekonna juhatab sisse Kaupo Kikkas, kes jagab päevikuvormis muljeid oma Londoni tööreisist muusikute pildistamisel. Peeter Laurits juhatab oma uues loomingus aga vaataja vanakreeka maailma läbi kooreüraskite käikude.

Kuidas teha kohast nimega Eikuskil paik, mis töötab ja elab? Kuidas viia Eesti 20 aastaga maailma juhtivate püramiidiriikide hulka? Arhitektid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür teavad. See on lihtne, vaadake nende fotokollaaže-visioone Aidu põlevkivikarjääri kivijäätmete tulevikust.

Aeg-ajalt tasub elu vaadata kõrgemalt, näiteks lennuki aknast. Eestis tegutseva Norra fotograafi Lasse Turi aerofotodel paistab Tallinn väikese legolinnana. Loominguline taevapiltnik Andres Tarto on oma aerofotodele jäädvustanud aga inimkäega loodud kunstmaastikest kunstiteosed.
Loodusfotograaf Jaak Sarv näitab aastaaegade vaheldumise ilu raba- ja veemaastikel.

Anton Novozilov katsetab „imelike inimeste“ ja inimloomadega pahupidi piire. Kui kaugele glamuurist vastassuunda on võimalik groteskiga minna? Piiridega mängib, õieti küll žongleerib osavalt ka kunstnik Flo Kasearu. Tema loominguline tempo on nii võimas, et selle väljatoomiseks on vaja isiklikku majamuuseumi!

Sügis on Eestis fotokuu. Juba neljandat korda toimub oktoobris Telliskivi loomelinnakus Eesti fotokunsti mess. Sel aastal jõuab mess loomelinnakust välja mitmete näituste näol. Tartu Kunstimajas on Anneli Porri kureeritud väljapanek viimase kümnendi Eesti fotokunstist ja Tallinna Kunstihoones Hollandi kunstiteadlase Niekolaas J. Lekkerkerki koostatud rahvusvaheline grupinäitus „Kahtluse varjud“. Sündmusi jagub!