EPFL

Konkursi “Aasta pressivideo 2015” võitsid Tiit Blaat ja Kairi Prints Delfist!

Tiit Blaat/Delfi, Kairi Prints/Delfi

Nikolai, Lasnamäe ürgmees

Nikolai on 76-aastane Lasnamäel elav mees, kes elab nii, nagu ta ise tahab. Ta askeldab päevad läbi oma põnevaid asju täis majas ja aias ning öösel magab puu otsas. Tema mälestused on kirkad ja ta jutustab need elavaks, vahele deklameerib peast vene luulet ning vanu palveid.

„Aasta pressivideo 2015” konkursi raames valiti kuuekümne töö hulgast välja kolm nominenti

„Aasta pressivideo 2015”  konkursi nominendid on Postimehe videolugu “Strippari töine öö”, mille autorid on Jaanus Lensment ja Verni Leivak , Delfi mullune vabariigi aastapäevale pühendatud projekt “Üks Eesti, üks töö, üks riik”, mille autorid on Taavi Arus ja Krister Paris, ja Tiit Blaadi ja Kairi Printsi videolugu Lasnamäel puu otsas elavast mehest.

Konkursi žürii esimehe Balti Filmi- ja Meediakooli dotsent ja saatejuht Indrek Trefudelti sõnul on võrredes eelmise aastaga tehniline tase kindlasti kõrvasti paranud. Miinuspoolelt toob Treufelt välja oskamatuse teksti õigesti kasutada.

“Sõna ja pildi vahekord vajab klaarimist: ajakirjanik peab sõna pildist tähtsamaks ja see muutub segavaks faktoris. On näha, et paljudel tiimidel on kiusatus sõnakeskselt läheneda,” kommenteeris Treufeldt. “Aegajalt tekkis lugusid vaadates tunne, et pildikeelele ei anta ruumi ja tahaks öelda, et kui seda ajakirjanikku ees ei oleks…”

“Montaažioskus on kõvasti paranenud ja on näha, et autoritel tekib kogemus ja stilistikataju, osatakse pilti kasutada.”

Züriis osales onlinetoimetuse esindajana Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju. Visuaalse teksti analüüsil andis oma panuse pildikeelt hinnates ETV ja uudistesaate “Aktuaalne kaamera” vanemoperaator Tauno Peit.

Konkursile saadeti nii klassikalisi videoid uudistesündmustest, reportaaže ning ka olemuslugusid. Töid esitasid nii online väljaannete toimetusted aga ka üleriigilistes väljaannetes töötavad foto- ja videoreporterid ning maakonnalehtede väljannete töötajad.

Konkurss “Aasta pressivideo” toimus tänavu teist korda ning preemia parimale antakse üle 4.märtsil toimuval pressiballil.

Nominendid:

Jaanus Lensment/Postimees

Strippari töine öö

Naistepäevaöö tähendas Eesti tuntuimale stripparile Marco Tasasele pingelist töögraafikut. Arter väisas temaga kaht esinemispaika – erapidu Tallinnas ja avalikku etteastet Alavere pubis Harjumaal.

Taavi Arus/Delfi, Krister Paris/Delfi

“Üks töö, üks riik, üks rahvas”: politseinikud Risto ja Arina

Video oli osa Eesti Vabariigi 97. sünnipäeva puhul Delfis ilmunud videolugude seeriast “Üks töö, üks riik, üks rahvas”, kus Taavi Arus ning toimetaja Krister Paris portreteerisid eri rahvustes Eesti inimesi, kes igapäevastes tegemistes käsikäes töötavad või elavad.

Tiit Blaat/Delfi, Kairi Prints/Delfi

Nikolai, Lasnamäe ürgmees

Nikolai on 76-aastane Lasnamäel elav mees, kes elab nii, nagu ta ise tahab. Ta askeldab päevad läbi oma põnevaid asju täis majas ja aias ning öösel magab puu otsas. Tema mälestused on kirkad ja ta jutustab need elavaks, vahele deklameerib peast vene luulet ning vanu palveid.

Videožürii esimehe Indrek Treufeldti kommentaar:

 

Kontaktid:
Konkursi “Aasta Pressifoto 2015″ projektijuht Ester Vaitmaa, ester.vaitmaa@delfi.ee (56929928)
Eesti Ajalehtede Liit, Maige Prööm: 646 1005, eall@eall.ee

 

Eesti Pressifotograafide Liit, 7. veebruar, 2016

Žürii otsustas Kalju Suure stipendiumit tänavu mitte välja anda. Põhjusena esitasid žürii liikmed vääriliste tööde puudumist, sealhulgas ideede vähesust, projektide pealiskaudsust ja esitatud lugude vähest toimetamist.

“Sel aastal on väga palju materjali, kuid see materjal on viimistlemata,” kommenteeris režissöör, operaator ja filmialade õppejõud Arvo Iho. Ta tõdes kontseptsiooni puudumist ja vähest oskust jutustada lugu piltide kaudu.

Mulluse Kalju Suure stipendiumi laureaadi, fotograaf Karel Kraviku sõnul jäi žürii sõelale üks töö, milles nähti head potentsiaali, kuid kahjuks oli see oma lõplikust kujust veel väga kaugel. “Kindlasti motiveerime seda fotograafi oma tööd jätkama ja esitama järgmisel aastal uuesti,” julgustas Kravik.

“Fotoloo žanr on väga keeruline ja nõudlik,” ütles fotokunstnik Birgit Püve. Ka tema tõdes, et puudu jäi lõpetatusest, oskustest ja enesekriitikast. Arvo Iho lisas, et oli väga häid ja tundlikke üksikuid pilte, kuid terviklikke lugusid nappis. “Lool peab olema algus, arendus, pöördepunkt ja lõpp,” tuletas Iho meelde.

“Kuigi me elame väikesel maal, on Eestis tohutult palju teemasid. Ma ei tea, kas fotograafid ei märka neid,” tõstatas Birgit Püve küsimuse. Püve ootaks julgemat lähenemist teemadele ja aktiivsemat osavõttu.

Lisaks Arvo Ihole, Birgit Püvele ja Karel Kravikule kuulusid žüriisse fotograaf Raul Mee ja kunstnik ning Positiivi kaasautor Laura Põld.

Stipendiumi-konkursi tänavused korraldajad olid fotoajakirja “Positiiv” väljaandja Kristel Schwede ja Eesti Pressifotograafide Liidu liige ning Kalju Suure fondi koordinaator Erik Prozes. Korraldajad otsustasid parandada oluliselt teavitustööd, et järgmisel aastal saaksid fotograafid juba varakult oma projekte stipendiumile esitamiseks ette valmistama hakata.

Kalju Suure dokumentalistikastipendiumi aluseks on 2013. aastal Kalju Suure toetuseks avaliku annetuse teel kogutud summa, mille eesmärgiks kujunes kaasaegse dokumentaalse visuaalkultuuri toetamine ja sellega Kalju Suure pärandi väärtustamine. 2015. aastal pälvis stipendiumi Karel Kravik projektiga „Blood Unquiet“ (Rahutu veri).

Uudis

Uudise kategoorias toodi välja, et poliitikat oli väga palju, kõige populaarsemad inimesed fotodel tundusid olevat Edgar Savisaar ja Keit Pentus-Rosimannus.  Domineerisid negatiivsed sündmused, põgenikud ja süüdimõistetud. Puudust tunti heade sündmusfotode üle. Züriiliikmed oleksid tahtnud näha rohkem pilte põgenikest Eestis. “Pagulased oli aasta suurim teema. Olid küll Ungaris tehtud pildid aga tahaks näha ka seda kuidas pagulased Eestis elavad,” kommenteeris Tarmo Vahter.

Olemus

“Keskmine ei olnud nii hea kui me ootasime, aga valitud pildid on head,” kommenteeris Väino Koorberg. “Oleks oodatud laiemat valikut ja erinevaid käsitlusviise – ka peaks fotograafil tugevam kvaliteedisõel fotogaleriide tegemisel. Loo jutustamise oskused peaksid olema tugevamad, onlines piltide avaldamine on neid vähendanud. Vanasti jutustasid Eesti Ekspressi fotod lugusid – nüüd on see kadunud.”

Tarmo Vahter: “Lugusid on vaja jutustada –  kümme fotot ei tee veel fotolugu.”

Leedu fotoajakirjanik Arturas Morozovas: “Oli väga raske leida võitjat. Olid imelised fotod – oli näha personaalset lähenemist ja tundlikke lugusid.”

Hanna-Kaisa Hämäläinen tõi välja, et olemusfoto nominentide seas on näha väga rahvusvahelist taset.

Sport

Züriiliikmed tunnistasid, et sport oli tänavu kõige tugevam ja kõige rahvusvahelisem kategooria. Ka on märgatavalt tõsunud fotograafide tehniline tase.

“Meil on hea meel, et sport on läinud iga aastaga järjest tugevamaks. Spordifotole on lisandunud palju erinevaid vaateid ja nurki – fotodel on poeetiline mõõt juures, piltidel on olemuslikku haaret. Lisaks tavalisele veri-higi-pisarad motiivile ja väravate fotole püüdmisele lisandunud uusi teemasid”, võttis zürii esimees valiku kokku.

Tarmo Vahter lisas, et spordifotograafide vahel on tajuda tihedamat rebimist kui poliitteemasid pildistavate vahel.