Pressifotograafid isikuandmete totaalkaitse ahelates?

Millest lähtuvad ajakirjanikud filmimisel ja pildistamisel?
Kus võib inimene eeldada, et teda ei jäädvustata saates või ajalehes näitamiseks?
Millistel juhtudel peate võimalikuks, et filmite/pildistate salaja?
Kus kohtab kõige enam kaamera tõrjumist; millal on see tõrjumine põhjendatud, millal aga mitte?
Millal peetakse vajalikuks videomaterjalis või fotodel nägusid hägustada?
Näiteid selle kohta, kui hea pilt või kaadrid jäävad kasutamata, sest leiate, et see poleks õige (kahjustaks inimest liigselt, näitaks teda halvustavalt või mõni muu põhjus).
Kuidas suhtuda purjus inimeste näitamisse?

Sellised küsimused olid päevakorras ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki juhitavas raadiosaates Meediatund (klikkides lingile järelkuulatav). Arvamust avaldavad stuudiokülalised Indrek Treufeldt ja Erik Prozes. Mida arvad Sina? Kas oskad tuua näiteid piiripealsetest olukordadest? Kas Eesti inimesed on muutunud oma privaatsuse kaitsmisel liiga tundlikuks? Kas Eesti pressifotograafid austavad inimeste õigust privaatsusele?

23. aprill 2008. Töölepinguseaduse arutelul ja allakirjastamisel hotellis Olümpia keelas justiitsminister Rein Lang fotograafil pildistamise ja ähvardas teda sanktsioonidega. Foto: Andres Haabu, Äripäev.

Järgnev tabel pärineb Kenneth Kobrè raamatust “Photojournalism”. Tabel on koostatud Nebraska Ülikooli kommunikatsiooniosakonna professori dr Michael Shereri poolt.