20,00 €
Ausa käsitluse kants maailma pressifotos. Birgit Püve intervjuu Maailma pressifoto konkursi direktori Micha Brunveisiga, kesjulgustab Eesti fotograafe jutustama piltidega lugusid, mida seni pole räägitud ja neid jäädvustusi konkursile saatma.
Erik Moora, pressifoto konkursi žürii esimees, Eesti Ekspressi peatoimetaja: Elu on ebaõiglane
Võin mürki võtta, et palju rohkemad mäletavad ühte kaadrit ühest üleannetust spordisussist ühe kettaheiteringi serval, natuke liiga kaugel. Ja me mäletame seda punast lippu ja Erki Noole ahastavat nägu, kui ta kohtunikule hüüab: “I don’t feel it!”
Üksainus pilt ja kogu emotsioonide kompott tuleb meelde. Selles seisnebki hea pildi vägi. Kalkuleeritud kompositsioon, täpne fookus, veatu säri ja õigesti valitud ISO võivad ju olla, aga pildi sisse püütud emotsioon on see, mida asendada ei saa. Vahel paneb selle emotsiooni pildi sisse fotograafi või operaatori loov mõtlemine ja visa töö, vahel teeb seda mõne muidu tehniliselt suvalise kaadri puhul elu ise.
Kindel on see, et väga suur osa pildist elabki mitte ekraanil, failis või fotopaberil, vaid vaataja sees. Vaatajast sõltub kõige rohkem, kas pilt hakkab elama ehk kas sinna peidetud emotsioon paiskub välja või mitte.
Indrek Treufeldt, videokonkuris žürii esimees, ERRi toimetaja-saatejuht: Mõnikord on selline tunne, et Punamütsike on saadetud ukse taha…
Nõnda võib näha videolugusid, kus kõige põnevam on seal esindatud justkui juhuslikult. Võib avastada väga lahedaid, hea jutuga tegelasi, kellele antakse sõna aga vaid viivuks. Või on unustatud üles võtta kõige olulisemad visuaalsed detailid, mis aitaksid lugu mõista ja seda põnevamaks muuta.
Teel fotojutustuse poole, ajaloolane Tõnis Liibek vaatab tagasi ajale, kui Eestis hakati üksikuid fotosid esimest korda seadma kokku pildiseeriateks, mis jutustasid lugu.
Eesti spordifotograafia tipud ühe laua taga. Siim Semiskar tõi kokku kahe eri põlvkonna spordifotograafid Lembit Peegli ja Joosep Martinsoni, et arutada, kuidas on spordi pildistamine aastatega muutunud.
Kaamera pole kuulikindel, Andres Putting õppis Andaluusia lõõskava päikese all, kuidas konfliktiolukordades pildistada, aga mis veel olulisem, ellu jääda.
144 lk, suurem formaat
Laos
