Amelia Carmelle Neame Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi bakalaureusetöö uurib, kuidas pressifotod ei peegelda üksnes reaalsust, vaid loovad ja kujundavad seda.
Autori analüüs põhineb Roland Barthes’i ja Susan Sontagi teoreetilisel raamistikul, mis aitab mõista, kuidas foto denotatiivne (otsene) kiht ja konnotatiivne (tähendusi loov) kiht koos moodustavad “tõe”, mida vaataja tajub. Töö keskendub neljale 2024. aasta Eesti pressifoto konkursil parimaks valitud pressifotole, mille kaudu autor näitab, kui tugevalt mõjutavad pildi taga olevad valikud – tekst, esteetika ja kontekst – foto tähendust.
Eriti selgelt joonistub see välja Erik Prozese ja Kiur Kaasiku võidutööde võrdluses. Mõlemad käsitlevad ühiskondlikke nähtusi, kuid teevad seda väga erinevate strateegiatega.
Prozese “Vaade, mida meil enam ei ole”: moraalne narratiiv seeria kaudu
Prozese seeria puhul rõhutab autor just seda, kuidas kronoloogiline ülesehitus ja pikk pildistamisprotsess loovad narratiivi, mis saab oma tähenduse suuresti tekstilisest kontekstist. Fotod kajastavad loodusliku vaate kadumist Pirital ehitusarenduse tõttu, kuid ilma pealkirja ja minavormis tekstita võiks seeria jutustada hoopis teistsugust lugu – aastaaegade vaheldumisest, keskkonna muutumisest või linnaruumi arengust neutraalses võtmes.
Autori hinnangul muudab just tekst selle töö tugevalt hinnanguliseks. Pealkiri ja fotoalllkiri loovad narratiivi, kus tekib vastandus “meie” (kohalikud) ja “nemad” (arendajad). Seeria ei ole ainult dokumentatsioon vaate kadumisest, vaid tõlgenduslik, isegi moraliseeriv seisukohavõtt.
Prozese töö näitab selgelt, kuidas seeria formaati kasutatakse tähenduse loomiseks: üksikuid fotosid ei saa vaadata eraldi, sest nende jõud peitub järjekorras, muutuses ja tekstiga loodud moraalses raamistikus.
Kaasiku “Kübeke lootust mustas meres”: tähendus sünnib sümbolite ja kultuurilise tausta koosmõjus
Kiur Kaasiku foto seevastu on üksik kaader, mis omandab tähenduse eelkõige läbi sümbolite (lipud, värvid, pilgud) ja kultuurilise konteksti. Kuigi foto näitab Gruusia meeleavaldusi, on selle mõju Eesti vaatajale teistsugune kui grusiinile – mitte pildil oleva sündmuse, vaid jagatud ajaloolise kogemuse tõttu. Autori hinnangul tekitab foto eestikeelses ruumis tugeva resonantsi just seetõttu, et kõneleb kaudselt Eesti enda ajaloost, sõltuvusest ja väärtusvalikutest.
Erinevalt Prozesest pole Kaasiku foto hinnanguline mitte niivõrd seeria või tekstilise jutustuse kaudu, vaid tänu sümboolikale, mida vaataja kultuuriline tähendusväli tõlgendab. Pealkiri “Kübeke lootust mustas meres” suunab vaatajat otsima optimistlikku nooti, samal ajal kui tekstiline allkiri tugevdab poliitilist sõnumit.
Kui Prozese töö loob hinnangu pikemas narratiivis, siis Kaasiku foto toimib hetke sümboolsuse kaudu – üksainus kujund kätkeb endas poliitilist, emotsionaalset ja kultuurilist kihti.
Miks need kaks tööd mõjuvad nii erinevalt?
Autori järelduse kohaselt tulenevad erinevused kolmest tegurist:
1. Vormiline erinevus
- Prozes kasutab väljendusvahendina seeriat, mis eeldab kronoloogiat, arengut ja kontekstuaalset lugemist.
- Kaasik loob üksikuva, mis kõnetab vaatajat kohe, läbi sümbolite ja emotsioonide.
2. Teksti roll
- Prozese töö puhul on tekst määrava tähtsusega – see raamib kogu moraalse sõnumi.
- Kaasikul on tekst pigem suunaja, mitte sõnumi keskne kandja.
3. Tähenduse tekkimise mehhanism
- Prozes loob tähendust aegamööda, seeria arenedes ja korduste kaudu.
- Kaasik loob tähendust kohe, foto sümboolsete elementide kaudu, mis vallandavad kultuurilisi assotsiatsioone.
Autor järeldab, et need kaks tööd illustreerivad hästi pressifoto võimet kujundada arusaamu kahel vastandlikul moel: kas läbi pikaajalise järgnevuse ja jutustuse (Prozes) või ühe tugeva visuaalse kujundi kaudu (Kaasik).
Laiemad tähelepanekud
Neame rõhutab, et pressifoto tähendus ei ole kunagi staatiline. See muutub:
- ajas (uudisfotost saab dokument või kunstiline kommentaar),
- kontekstis (meedia, näitus, arhiiv, raamat),
- teksti toel (peal- ja allkiri võivad oluliselt mõjutada tõlgendust),
- vaataja taustast tulenevalt (kultuur, kogemus, poliitilised hoiakud).
Pressifotograafidele on autori hinnangul oluline mõista, et iga foto, isegi kui see taotleb objektiivsust, kannab endas alati tõlgenduse kihti – teadlikku või alateadlikku.
Loe bakalaureusetöö tervikteksti siit: Amelia Carmelle Neame bakalaureusetöö pressifotost
Töö on avaldatud autori loal.
You must be logged in to post a comment.