Kuuekümne üheksast EPFLi liikmest vastasid TNS Emori korraldatud küsitlusele 50, mis on uuringufirma hinnangul väga hea tulemus. Järgnevalt avaldame uuringu kokkuvõtte.
Oskused, haridus, koolitusvajadus
Igapäevaselt vajalikud oskused lisaks pressifotograafi oskustele:
66% – auto juhtimine
58% – fototoimetaja oskused
38% – artiklite kirjutamine
26% – video tegemine
Lisaks märgiti korduvalt: läbirääkimisoskused, kujundamisoskused, reklaamfotograafia.
Haridus
70% vastanutest on kesk- või keskeriharidusega, 26% kõrgharidusega. Maakondlike ja üleriigiliste väljaannete lõikes on need näitajad võrdsed. Küll aga on hariduslikud erinevused tööstaaži lõikes. Nii on kõrgharidusega fotograafe rohkem 6-20 aastat töötanute hulgas ja vähem lühikese või väga pika staažiga pressifotograafide hulgas.
Koolid.
Ligi pooled (48%) vastanutest ei ole fotograafiat koolis õppinud.
42% vastanute taskus on Tallinna Sidekooli (endine 2. Kutsekeskkool, nüüd Tallinna Polütehnikum) fotograafidiplom.
Tallinna Kunstiakadeemias on fotograafiat õppinud 8% ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis 4% vastanutest.
Lisaks märgiti läbitud koolina Suupohjan ammatti-instituutti ning erinevaid fotograafia lühikursuseid. Tõsteti esile ka iseõppimise olulisust.
Võimalused pressifotograafiat õppida.
Võimalusi Eestis spetsiaalselt pressifotograafiat õppida hindab heaks vaid kümnendik vastajatest. Ülejäänute hinnangul need võimalused pigem puuduvad või on rahuldavad. Veerand uuringus osalenud fotograafidest ei ole mitte kunagi erialast koolitust saanud, 70% on osalenud koolitustel viimase 6 aasta jooksul. Peaaegu kõik arvavad, et koolitusi peaks olema rohkem.
Eriti suur on huvi järgmiste koolituste osas: fotode töötlemine; stuudiofotograafia; uued tehnoloogiad ja uued meediad; juriidika (tööõigus, autoriõigus, isikuandmete kaitse jne). Lisaks tahetakse videokoolitust ja žanripõhiseid (fotolugude tegemine, toidu pildistamine, spordifoto jne) õpitubasid meisterfotograafide juhendamisel.
Võõrkeelte valdamine suhtlemistasandil:
1 võõrkeel – 16%
2 võõrkeelt – 38%
3 võõrkeelt – 36%
4+ võõrkeelt – 10%
Eesti pressifotode tase
Küsitluses osalejad peavad Eesti pressifoto taset rahuldavaks (48%) või heaks (40%). Kümnendiku arvates on pressifotode tase puudulik ning vaid 2% hindab seda suurepäraseks.
Korduvalt tuuakse esile nn käelise tegevuse või „nupule vajutamise“ ületähtsustamist. Arvatakse, et pressifotograaf peaks tegutsema rohkem ajakirjanikuna, mõistma sündmuste ja nähtuste tausta. Korduvalt rõhutatakse keskpärase taseme põhjusena kesiseid õppimisvõimalusi ning pressifotograafide leiget suhtumist oma töösse (alamotiveeritus, silmad ei sära, laiskus, initsiatiivi puudumine jne). Lisaks arvatakse meie pressifotode taset mõjutavad Eesti väiksus, fotode alaväärtustamine toimetustes jne.
Rahulolu oma tööga
Koosseisulistest pressifotograafidest 76% soovivad jätkata koosseisulistena. Oma töökohaga on rahul staažikad ja väga staažikad koosseisulised pressifotograafid; ja eeskätt maakondlike väljaannete fotograafid.
Seevastu vabakutseliste hulgas on oma staatusega rahul olijaid vähem – vaid 44%. Oluline märkida, et rohkem on rahul staažikad vabakutselised. Lühema staažiga vabakutselised fotograafid ihkavad koosseisuliseks saada. Rahulolevamad on need vabakutselised, kes teevad koostööd ajakirjadega (mitte portaalide ja ajalehtedega).
Tööd välismaal on otsinud peamiselt lühikese ja väga pika staažiga fotograafid üleriigilistest väljaannetest. Keskmise staažiga ja maakonna väljaannete fotograafid on paiksemad.
Eriala vahetust on kaalunud pooled pressifotograafid, rohkem üleriigilistest väljaannetest. Koosseisulistest on kaalunud eriala vahetamist kolmandik, vabakutselistest 63%.
Vaid 10% pressifotograafidest ei satu tööülesandeid täites elu ja tervist ohustavatesse olukordadesse. 71% arvab, et tööandja peaks tagama töötaja kindlustatuse, vaid kolmel protsendil vastanutest see nii ka on.
Pressifotograafe motiveerib enim töö vaheldusrikas iseloom ja võimalus oma oskuseid rakendada.
Enim rahuolematust tekitavad palk ja ebastabiilne töö iseloom (kõrge stress; kannatavad peresuhted).
Vabakutselistele teeb enim muret kehv majanduslik toimetulek (väike kliendibaas; ebavõrdne konkurents koosseisuliste „haltuurameeste“ näol), mis paneb kaaluma eriala vahetamist.
Koosseisuliste pressifotograafide töövahendid ja „haltuura“
79% koosseisulistest pressifotograafidest kasutavad tööandja tehnikat. Tööandja varustab töövahenditega paremini oma staažikaid pressifotograafe.
38% koosseisulistest pressifotograafidest ei osuta väljaspool oma põhitööd tasulisi teenuseid. 68% koosseisulistest pressifotograafidest ei kasuta tööandjale kuuluvat tehnikat „haltuura“ tegemiseks.
Levinumad väljaspool põhitööd osutatavad tasulised teenused on pressifotograafia-alased. Järgneb turundusfoto (reklaam, kliendilehed jne) ja tavandifoto (pulmad, matused, juubelid). Kõige rohkem teevad haltuurat 11-20 aastase staažiga pressifotograafid.
32% vastanutest kasutab nende teenuste osutamisel oma tööandjale kuuluvaid töövahendeid. Rohkem on see levinud üleriigiliste väljaannete koosseisuliste fotograafide hulgas.
Palk
Et töötasu on töösuhtes oluline teema, siis küsisime järgmist:
1. Milline oleks Sind pressifotograafina rahuldav kuupalk (neto)?
2. Kui suur on Sinu kuupalk (neto)?
3. Kui suur on Sinu tööandja poolt makstav keskmine igakuine lisatasu (neto)?
50% maakonna väljaannete fotograafidest rahulduksid kuupalgaga 1101-1400 eurot. Tegelik kuupalk jääb maakondlike väljaannete lõikes vahemikku 501-800 eurot.
Üleriigiliste väljaannete pressifotograafidest 38% rahulduksid kuupalgaga 1401-1700 eurot. Reaalselt teenib üleriigiliste väljaannete fotograafide suurim vastajate grupp (38%) 801-1100 eurot; 23% 501-800 eurot ja 19% 1101-1400 eurot.
Kuupalk staaži lõikes:
1-5 a – 501-800 eurot
6-10 a – 801-1100 eurot
11-20 a – 501-1400 eurot
Alates 21 a – 501-1400 eurot
Kuupalk koosseisuliste pressifotograafide lõikes:
32% – 501-800 eurot.
32% – 801-1100 eurot
15% – 1101-1400 eurot
Pressifotograafi kuupalk EALL liikmeslehtede lõikes:
33% – 501-800 eurot
33% – 801-1100 eurot
10% – 1101-1400 eurot
Oluline on märkida, et 24% koosseisulistest, 25%maakondlikest ja 23% üleriigilistest fotograafidest saavad oma tööandjalt ka regulaarset lisatasu kuni 500 eurot. (Koostaja märkus: See võib mõjutada eeskätt palgaskaala madalama otsa andmestikku.)
Ajakirjade fotograafe on kõrgepalgaliste hulgas rohkem.
Ajakirjade fotograafide hulgas on 1101-1400 eurot teenivaid fotograafe 25%, ajalehtede ja portaalide fotograafide hulgas on neid 10%. 1401-1700 eurot teenivaid fotograafe on ajakirjafotograafide hulgas 13%, ajalehtedes-portaalides 3%.
Ootused Eesti Pressifotograafide Liidule
Liikmed ootavad EPFLilt koolitusi (86%), oma õiguste kaitsmist (78%) ja konkursside ning näituste korraldamist (74%). 38% vastanute arvates võiks EPFL korraldada ka meelelahutuslikke koosviibimisi.
Kõige sagedamini kõlab arvamus, et näitusel peaks olema rohkem fotosid.
Konkursi osas arvatakse, et auhindasid võidavad samad vennad ning piltide hindamisel ei tohiks žürii autorite nimesid teada.
Oodatakse rohkem koolitusi, diskussiooni.
Hinnang tänavusele Eesti pressifoto konkursi, näituse, seminari korraldajate ning raamatu „Eesti Pressifoto 2010“ koostajate tööle:
58% – hea.
20% – rahuldav
16% – suurepärane
6% – puudulik
86% vastanutest on nõus EPFLi projektides korraldajana panustama.
Küsimustele vastanute statistika
Vanuseliselt jagunesid vastajad:
42% – kuni 35 a
58% – alates 36 a
Staaž pressifotograafina:
1-5 a – 36%
6-10 a – 14%
11-20 a – 40%
Alatest 21 a – 10%
Staatus:
Koosseisuline – 68%
Vabakutseline – 32%
Eesti Pressifotograafide Liidu liikmeid 100%.
Ajakirjanike Liidu liikmeid 12%
Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtede töötajaid: 86%
Eesti Ajakirjade Liidu liikmesväljaannete töötajaid: 28%