{"id":5768,"date":"2025-11-26T15:37:35","date_gmt":"2025-11-26T13:37:35","guid":{"rendered":"http:\/\/epfl.local\/?p=5768"},"modified":"2025-11-26T15:37:35","modified_gmt":"2025-11-26T13:37:35","slug":"bakalaureusetoo-pressifotod-mitte-ainult-ei-peegelda-reaalsust-vaid-ka-loovad-seda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.epfl.ee\/wordpress\/2025\/11\/26\/bakalaureusetoo-pressifotod-mitte-ainult-ei-peegelda-reaalsust-vaid-ka-loovad-seda\/","title":{"rendered":"Bakalaureuset\u00f6\u00f6: pressifotod mitte ainult ei peegelda reaalsust, vaid ka loovad seda"},"content":{"rendered":"

Amelia Carmelle Neame Tallinna \u00dclikooli Humanitaarteaduste Instituudi bakalaureuset\u00f6\u00f6 uurib, kuidas pressifotod ei peegelda \u00fcksnes reaalsust, vaid loovad ja kujundavad seda.\u00a0<\/span><\/p>\n

Autori anal\u00fc\u00fcs p\u00f5hineb Roland Barthes\u2019i ja Susan Sontagi teoreetilisel raamistikul, mis aitab m\u00f5ista, kuidas foto denotatiivne (otsene) kiht ja konnotatiivne (t\u00e4hendusi loov) kiht koos moodustavad \u201ct\u00f5e\u201d, mida vaataja tajub. T\u00f6\u00f6 keskendub neljale 2024. aasta Eesti pressifoto konkursil parimaks valitud pressifotole, mille kaudu autor n\u00e4itab, kui tugevalt m\u00f5jutavad pildi taga olevad valikud \u2013 tekst, esteetika ja kontekst \u2013 foto t\u00e4hendust.<\/span><\/p>\n

Eriti selgelt joonistub see v\u00e4lja Erik Prozese ja Kiur Kaasiku v\u00f5idut\u00f6\u00f6de v\u00f5rdluses. M\u00f5lemad k\u00e4sitlevad \u00fchiskondlikke n\u00e4htusi, kuid teevad seda v\u00e4ga erinevate strateegiatega.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a><\/span><\/h3>\n

Prozese \u201cVaade, mida meil enam ei ole\u201d: moraalne narratiiv seeria kaudu<\/span><\/h3>\n

Prozese seeria puhul r\u00f5hutab autor just seda, kuidas kronoloogiline \u00fclesehitus ja pikk pildistamisprotsess loovad narratiivi, mis saab oma t\u00e4henduse suuresti tekstilisest kontekstist. Fotod kajastavad loodusliku vaate kadumist Pirital ehitusarenduse t\u00f5ttu, kuid ilma pealkirja ja minavormis tekstita v\u00f5iks seeria jutustada hoopis teistsugust lugu \u2013 aastaaegade vaheldumisest, keskkonna muutumisest v\u00f5i linnaruumi arengust neutraalses v\u00f5tmes.<\/span><\/p>\n

Autori hinnangul muudab just tekst selle t\u00f6\u00f6 tugevalt hinnanguliseks. Pealkiri ja fotoalllkiri loovad narratiivi, kus tekib vastandus \u201cmeie\u201d (kohalikud) ja \u201cnemad\u201d (arendajad). Seeria ei ole ainult dokumentatsioon vaate kadumisest, vaid t\u00f5lgenduslik, isegi moraliseeriv seisukohav\u00f5tt.<\/span><\/p>\n

Prozese t\u00f6\u00f6 n\u00e4itab selgelt, kuidas seeria formaati kasutatakse t\u00e4henduse loomiseks: \u00fcksikuid fotosid ei saa vaadata eraldi, sest nende j\u00f5ud peitub j\u00e4rjekorras, muutuses ja tekstiga loodud moraalses raamistikus.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a><\/span><\/h3>\n

Kaasiku \u201cK\u00fcbeke lootust mustas meres\u201d: t\u00e4hendus s\u00fcnnib s\u00fcmbolite ja kultuurilise tausta koosm\u00f5jus<\/span><\/h3>\n

Kiur Kaasiku foto seevastu on \u00fcksik kaader, mis omandab t\u00e4henduse eelk\u00f5ige l\u00e4bi s\u00fcmbolite (lipud, v\u00e4rvid, pilgud) ja kultuurilise konteksti. Kuigi foto n\u00e4itab Gruusia meeleavaldusi, on selle m\u00f5ju Eesti vaatajale teistsugune kui grusiinile \u2013 mitte pildil oleva s\u00fcndmuse, vaid jagatud ajaloolise kogemuse t\u00f5ttu. Autori hinnangul tekitab foto eestikeelses ruumis tugeva resonantsi just seet\u00f5ttu, et k\u00f5neleb kaudselt Eesti enda ajaloost, s\u00f5ltuvusest ja v\u00e4\u00e4rtusvalikutest.<\/span><\/p>\n

Erinevalt Prozesest pole Kaasiku foto hinnanguline mitte niiv\u00f5rd seeria v\u00f5i tekstilise jutustuse kaudu, vaid t\u00e4nu s\u00fcmboolikale, mida vaataja kultuuriline t\u00e4hendusv\u00e4li t\u00f5lgendab. Pealkiri \u201cK\u00fcbeke lootust mustas meres\u201d suunab vaatajat otsima optimistlikku nooti, samal ajal kui tekstiline allkiri tugevdab poliitilist s\u00f5numit.<\/span><\/p>\n

Kui Prozese t\u00f6\u00f6 loob hinnangu pikemas narratiivis, siis Kaasiku foto toimib hetke s\u00fcmboolsuse kaudu \u2013 \u00fcksainus kujund k\u00e4tkeb endas poliitilist, emotsionaalset ja kultuurilist kihti.<\/span><\/p>\n

Miks need kaks t\u00f6\u00f6d m\u00f5juvad nii erinevalt?<\/span><\/h3>\n

Autori j\u00e4relduse kohaselt tulenevad erinevused kolmest tegurist:<\/span><\/p>\n

1. Vormiline erinevus<\/span><\/p>\n