{"id":4915,"date":"2022-01-07T10:19:35","date_gmt":"2022-01-07T08:19:35","guid":{"rendered":"http:\/\/epfl.local\/?p=4915"},"modified":"2022-01-07T10:30:23","modified_gmt":"2022-01-07T08:30:23","slug":"tutvu-2022-aasta-pressifoto-konkursi-zurii-liikmetega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.epfl.ee\/wordpress\/2022\/01\/07\/tutvu-2022-aasta-pressifoto-konkursi-zurii-liikmetega\/","title":{"rendered":"Tutvu 2022. aasta pressifoto konkursi \u017e\u00fcrii liikmetega"},"content":{"rendered":"
\n

Tutvu 2022. aasta pressifoto konkursi \u017e\u00fcrii liikmetega.<\/span><\/h1>\n

 <\/p>\n<\/header>\n

<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\u017d\u00fcrii esimees on Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo, kes on erinevates toimetustest t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle 15 aasta. Praegusele t\u00f6\u00f6le asus ta Ekspress Meedia tasulise sisu juhi kohalt. Enne seda oli Postimees Grupi uudismeedia juht ja Postimehe vastutava v\u00e4ljaandjana. Ta on l\u00e4hedalt n\u00e4inud mitmete maakonnalehtede t\u00f6\u00f6d olles nii J\u00e4rva Teataja kui P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja. P\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist oli tema esimene t\u00f6\u00f6koht J\u00e4rva Teataja reporterina.<\/p>\n

\"\"<\/a>
Foto: Alexandr Anufriev<\/figcaption><\/figure>\n

Berliinis tegutsev Nikita Teryoshin kasvas Venemaal Peterburis ja kolis 2020. aastal Saksamaale Dortmundi kus ta omandas bakalaureusekraadi fotograafias. Oma foto\u017eanre kirjeldab ta kui t\u00e4nava-, dokumentaal- ja igap\u00e4eva\u00f5uduste fotograafia. Teryoshini l\u00f5put\u00f6\u00f6ks oli tema esimene pikaajaline fotoprojekt \u201cSarvedeta P\u00e4rand\u201d (2014-2019) mis keskendus matrixi maailma laadsele saksa l\u00fcpsilehmade t\u00f6\u00f6stusele. 2016-2021 k\u00fclastas ta 15t erinevat kaitset\u00f6\u00f6stuse laata 14-s riigis viiel kontinendil, et m\u00f5ista rahvusvahelist relva\u00e4ri oma loos \u201cEi midagi isiklikku – s\u00f5ja tagatuba\u201d. Seda projekti on n\u00e4idatud Strasbourgis Prantsusmaal, Bielis ja Genfis \u0160veitsis, v\u00f5itnud saksa VG Bild-Kunst uuringugrandi 2018. aastal, PH Museum grandi 2019. aastal, Miami Street Photography Festival 2019 fotolugude esimese preemia, Kolga Tbilisi 2020 esimese preemia dokumentaalide kategoorias ja World Press Photo 2020 esimese preemia olemusfoto kategoorias ja nomineeriti aasta fotoks. Septembris 2019 osales ta World Press Photo Joop Swart meistriklassis ja alustas fotolugu \u201cMa pole kunagi Venemaal k\u00e4inud.\u201d Teryoshin t\u00f6\u00f6tab vabakutselise fotograafina v\u00e4ljaannetele SZ-Magazin, ZEITMagazin, 11Freunde, Der Spiegel ja Stern. Tema isiklikke projekte on avaldatud n\u00e4iteks v\u00e4ljaannetes VICE, Le Monde, Vrij Nederland, ZEIT Magazin, GUP Magazine, WIRED, ja S\u00fcddeutsche Zeitung. 2020 alustas ta v\u00e4ikesetiraa\u017eiliste fotoraamatute v\u00e4ljaandmist, seni on ilmunud \u201cVeinimen\u00fc\u00fc\u201d ja \u201cTagaaia P\u00e4evikud.\u201d<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Erik Peinar on teeninud fotograafina elatist aastast 1988. \u00d5ppinud fotograafiat Tallinna Tehnikakoolis nr. 2. Osalenud mitmetel Eestit tutvustavatel n\u00e4itustel \u00fcle maailma ja arvukates dokumentaalprojektides. T\u00f6\u00f6tanud fotograafina V\u00e4lisministeeriumis. Praeguses ametis Riigikogus j\u00e4lgib kaameraga Eesti sisepoliitikat. Lauam\u00e4nguekspert.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Hanna-Hulda Reinkort\u00a0alustas meediavaldkonnas v\u00e4listoimetuse ajakirjaniku ja k\u00fcljetoimetajana, mis andis hea arusaama t\u00f6\u00f6st \u201cp\u00f5llul” ja maailma eri paigus – alates Br\u00fcsseli koridoridest kuni k\u00f5rbesse rajatud p\u00f5genikelaagriteni. Sealt edasi liikus\u00a0Reinkort\u00a0Postimehe teostusgrupi juhiks ja siis tegevtoimetajaks. K\u00f5igil nendel ametikohtadel\u00a0on Hanna-Hulda\u00a0otsinud teksti ja pildi vahelist tasakaalu, et see ei oleks liialt esimese poole kaldu. Hetkel lapsehoolduspuhkusel viibides, saab Reinkort\u00a0aga ajakirjanduses toimuvat \u00fcle pika aja k\u00f5rvaltvaataja pilguga j\u00e4lgida.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Markku Niskanen on Helsingin Sanomat fototoimetuse juht. Ta l\u00f5petas 1985ndal aastal Lahti T\u00f6\u00f6stusdisaini insituudi. Sellest ajast saati on ta t\u00f6\u00f6tanud fotoajakirjanikuna. Esimesena Seura n\u00e4dalalehe koosseisulise fotograafina, seej\u00e4rel 16 aastat pressifotograafi ja fototoimetajana igan\u00e4dalases uudisteajakirjas Suomen Kuvalehti. Alates 2007 on ta olnud Helsingin Sanomat fototoimetuse juhataja. Helsingin Sanomat on tema juhtimise ajal v\u00f5itnud oma julge visuaalajakirjanduse eest mitmeid rahvusvahelisi auhindu, muuhulgas kolm korda Daily Press Award preemia Visa Pour Image festivalil Perpignanis, Prantsusmaal. Markku Niskanen on pressifotograafiat \u00f5petanud Lahti disainiinstituudis ja Tampere \u00dclikoolis. Ta oli Soome Pressifotograafide Liidu esimees k\u00fcmme aastat. Selle aja jooksul osales ta mitmes Aasta Pressifoto \u017e\u00fcriis \u00fcle Euroopa. Ta on kolmekordne Soome Aasta Fotoajakirjanduse preemia v\u00f5itja.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

\u017d\u00fcrii koguneb 10. jaanuaril 2022, osaliselt l\u00e4bi veebi, osaliselt kohapeal, et valida aasta parimad pressifotod. Enne seda on \u017e\u00fcriile edastatud ligip\u00e4\u00e4s keskkonda, kus asuvad konkursile esitatud t\u00f6\u00f6d, et \u017e\u00fcriil oleks v\u00f5imalk eelnevalt fotode ja allkirjadega tutvuda ja teha oma eelvalik.<\/span><\/p>\n

<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tutvu 2022. aasta pressifoto konkursi \u017e\u00fcrii liikmetega.  <\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":4923,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"aasta":[],"kategooria":[],"class_list":["post-4915","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/www.epfl.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2022\/01\/koos.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p3dWMc-1hh","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.epfl.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4915","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.epfl.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.epfl.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.epfl.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.epfl.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4915"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.epfl.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4915\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4925,"href":"https:\/\/www.epfl.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4915\/revisions\/4925"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.epfl.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4923"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.epfl.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4915"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.epfl.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4915"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.epfl.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4915"},{"taxonomy":"aasta","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.epfl.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/aasta?post=4915"},{"taxonomy":"kategooria","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.epfl.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/kategooria?post=4915"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}