Arvamus: liitumiste valud ja mõnud

Taasiseseisvunud Eestis on korduvalt püütud fotograafide liite luua. Enamus neist ei sündinudki, osad pole elujõulised või siis peidavad oma suure nime taga väikest huvigruppi. Meenutan siin 5 liitu, millega 20 aasta jooksul otseselt või kaudselt kokku olen puutunud.

Eesti Ajakirjanike Liidu (EAL) fotosektsioon
Tead Sa, kes juhib EAL fotosektsiooni? Tunned Sa mõnda pressifotograafi, kes sinna kuuluks? Või oled Sa üldse kuulnud midagi fotosektsiooni tegevusest? Mida nad pressifoto hüvanguks teinud on? Või milleks konkreetselt see liit kasulik on? Vehib punalippudega ja hüüab loosungeid? Mulle oli Ajakirjanike Liit kasulik 20 aastat tagasi, kui ma ohjeldamatu pidutsejana nende elitaarsesse baari sattusin. Praegu on selles paigas Narva maanteel tore kohvik nimega Kompott. Soovitan.

Onude ja tädide liit.
20-aastase ETA fotograafina osalesin Ajakirjandusmajas fotograafide ühingu koosolekul, kus hilises keskeas onud ja tädid laua ümber jutulõnga veeretasid. Koosolekut vedas selleaegne tipp-pressifotograaf Harald Lepikson, kes oli ühingu esimees. Teemad võisid olla tähtsad aga mulle jäid need kaugeks. Vist pandi paika isegi järgmise koosoleku toimumise aeg aga sinna ma enam ei läinud. Hiljem ma sellest ühingust enam ei kuulnud ka. Aasta siis võis olla 1990.

Hinnasurve liit.
Järgmisel korral tuli fotograafide liidu loomine jutuks umbes 1993. aastal, kui reklaamitööstus hakkas jalgu alla saama ja just tippu jõudnud De Studio tandem Peeter Laurits / Herkki Merila polnud rahul kommertsfoto turul valitseva anarhiaga. Nende eesmärk oli liidu abil hinnakirju korrastada. Et turusolkijad kõrvaldada. Hommikulehe fotograafina istusin Ajakirjandusmaja räpases keldris lifti kõrvale ehitatud fotolaboris, kui nad oma unelmate hinnakirjaga agitatsiooni tegemas käisid. Mõistsin nende muret aga ei käivitunud seegi üritus.

Plastikkaartide liit.
Enam-vähem samal ajal (1993-1994) korjas üks staažikas fotograaf liikmemaksu 100 krooni, mis oli sel ajal üüratu raha, lubadusega meile  ühingu liikmekaardid trükkida. Ühingut ennast veel polnud, ka ei olnud juttu põhimõtetest ja eesmärkidest  –  oli lihtsalt plaan liituda. Noh, et äge ju! Oleme koos! Unistus moodsast plastikkaardist oli paljudele meeltmööda ja raha muudkui kogunes. Igatahes ei näinud ma enam oma raha ega ka mitte unistuste plastikkaarti.

Ärimeeste liit oskuskäsitööliste tootmiseks
2004. aastal lõi aktiivne fotoärimees Kaupo Kikkas Eesti Fotograafide Liidu, mis kirjade järgi peaks ühendama Eesti kutselisi fotograafe. Selle liidu tegevusest tean vaid, et seltskond foto-ettevõtjaid on kutsekoolile töötanud välja mingid tehnilised freesija või treiali kutsestandardid. Standardite põhjal saavad kooli lõpetajad järgud, mis võimaldavad töötada fotopoe letis teenindusfotograafina.
_____________________

Eesti Pressifotograafide Liit ERISTUB eelnevatest, sest:

1. EPFL ühendab väga selget fotograafide gruppi – pressifotograafe. Meid ühendavad koolitused, konkursid, ametieetika, ühised läbielamised jne
2. Oleme siiralt pressifotograafia eest väljas ja meil puudub soov teenida mtü tegevusest isiklikku rahalist tulu. Oleme oma tegevuses absoluutselt läbipaistvad.
3. Kasvatame uut põlvkonda ja paneme tähele vanade tegijate (elu)tarkust.
4. Meil on väga selged eesmärgid ja demokraatlikult valitud meeskond, kes neid mõõdetult ellu viib.

Ma pole suur liitudesse kuuluja, kuid EPFL on mulle erialaselt vajalik ja hea.

Erik Prozes, Äripäev, EPFL juhatuse esimees

Pressiteade: pressifotograafid moodustasid ametiliidu

Eesmärgiga ühendada riigi pressifotograafe ja edendada ametioskusi asutasid suuremate meediagruppide pressifotograafid ametiliidu Eesti Pressifotograafide Liit (EPFL).

“Ajakirjanduses töötavad fotograafid, kui suhteliselt väikesearvuline ja haruldast tööd tegev seltskond, vajavad liitu, mis aitaks neil omavahel paremini lävida ja vajadusel oma häält paremini kuuldavaks teha,” põhjendab liidu vajalikkust Raigo Pajula Postimehest.

„Ajakirjandus on ülemaailmselt suurte muutuste tuultes,“ lisab Äripäeva fotoreporter Erik Prozes: „Et sellel pöörasel mägiteel ellu jääda ja ka silmapaistvaid tulemusi saavutada, on vaja erialaliitu kui pressifotograafi tugiorganisatsiooni.”

Liidu tegevusest olulise osa hõlmab üldsuse teavitamine. “Kevadel tuleme välja Aasta Pressifoto näitusega, kavas on ka fotoraamatute kirjastamine,” ütleb Prozes. “Tahame hoida ja populariseerida pressifoto kõrgeid standardeid.”

Mittetulundusühing EPFL teostab oma eesmärke koostöös Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) ja teiste meediaorganisatsioonidega.

“Eesti Ajalehtede Liit on aastaid auhinnanud Eesti parimaid pressifotosid. Organiseerunud fotograafide suurem osalus ja vastutus žürii tegevuses peaks konkursil osalemist stimuleerima. Isiklikult ootan huviga ühingu panust ning loodan viljakat koostööd,” tervitab EALLi juhatuse esimees Mart Raudsaar EPFLi loomist.

Eestis on ligi 100 tegevpressifotograafi. EPFL ootab oma liikmeskonda koosseisulisi ja vabakutselisi fotograafe, kes teevad ajakirjandusväljaannetele regulaarset kaastööd.

EPFLi asutajad: Andres Putting (Delfi, EPFL juhatuse liige), Erik Prozes (Äripäev, EPFL juhatuse esimees), Kristjan Lepp (Ajakirjade Kirjastus, EPFL juhatuse liige), Marko Mumm (vabakutseline, EPFL juhatuse liige), Raigo Pajula (Postimees, EPFL juhatuse aseesimees), Raul Mee (Äripäev), Rauno Volmar (Eesti Päevaleht), Sven Arbet (Maaleht) ja Tairo Lutter (Õhtuleht).

Kontakt:
Koduleht: epfl.ee
epfl@epfl.ee

Erik Prozes, EPFL juhatuse esimees
5093950

Raigo Pajula, EPFL juhatuse aseesimees
5058574

Koos jõuame rohkem!

Hea sõber!

Oled saabunud Eesti Pressifotograafide Liidu kodulehele ja Sul on igati arusaadavalt tekkinud mitmeid küsimusi, millele üritame siinkohal oma parimal viisil vastata.

Kindlasti tekkis Sul nüüd küsimus; “aga milleks mulle üldse selline liit ja sinna liitumine vajalik on?” Üritame seda siis selgitada ja lähtume ikka põhimõttest, et kõik siin ilmas on täiesti vabatahtlik.

Milleks siis EPFL? – Selleks, et tekitada praeguses üsnagi kaootilises ja kontrollimatus, ütleks, et lausa metsikus, pressifotograafide seltskonnas ühtsustunnet. Selleks, et tänasel pressifotograafil oleks unikaalne võimalus jätta endast jälg tulevikku. Selleks, et praegusel pressifotograafil oleks võimalus, koht ja mõnusalt vaba seltskond, kus vahetada kogemusi, muljeid, saada parimal viisil tagasisidet oma töö ja panuse osas Eesti visuaalmeedia maastikul. Kes olekski parem kriitik meie tööle kui meie ise?

Nüüd tekkis Sul kindlasti küsimus, et mida ma siis saan sellest Liidus olemisest?

Sul on võimalus teha ajalugu, olles liige ühes Eesti parimas, organiseeritumas, omaalaspetsialistide liidus, Sul on au, õigus ja võimalus kasutada oma tööde all koos enda nimega ka lühendit EPFL, saab koolitusi, seminare, saab sõltumatut sotsiaalset suhtlemist oma valdkonna spetsialistidega, ja läbi kõige selle eelneva ennast arendada, laiendada silma-ja tutvusringkonda. Olla läbi Liidu kaitstud oma töös ja tunda ennast osana seltskonnast, kes kujundab Eesti meediapilti. Konkreetsed liidu plussid on toodud lehel Milleks liituda

“Eesti pressifotograafid” ei ole enam abstraktne ühisnimetus mingile teadmata inimkogumile. Nüüdsest on Eesti pressifotograafid konkreetne liiduks organiseerunud jõud!

Liitu EPFLiga, sest koos jõuame rohkem!

Andres Putting, Delfi, EPFL juhatuse liige

Kuum juuli aastal 2010

Juulis 2010  koguneb Äripäeva ruumides üheksa pressifotograafi, kes kuumast suvest hoolimata tunnevad siiski endas pakatamas ideepalangut ja kohustust moodustada ammu mõttes olnud Eesti Pressifotograafide Liit. Toome nad siinkohal nimeliselt esile: Andres Putting (Delfi), Erik Prozes (Äripäev), Kristjan Lepp (Ajakirjade Kirjastus), Marko Mumm (vabakutseline), Raigo Pajula (Postimees), Raul Mee (Äripäev), Rauno Volmar (Eesti Päevaleht), Sven Arbet (Maaleht) ja Tairo Lutter (Õhtuleht),

Nagu ütleb vanarahvatarkus – “mõeldud – tehtud”.
Kuumal juulikuupäeval sünnibki Eesti Pressifotograafide Liit. Mehed istuvad ovaalse laua taga, vaidlevad mis nad vaidlevad aga ka põhikirja saavad valmis vaieldud.

Valitakse juhatus, registreeritakse MTÜ ja esmaseks ülesandeks võetakse 2010 Aasta Pressifoto konkurss ja sellele järgnev näitus enneolematult hästi läbi viia.
Mis olekski parem aeg, kui 2011. aasta, mil Euroopa kultuuripealinn Tallinn võimaldab tervele Euroopale väärikalt oma parimaid pressifototöid presenteerida?

Andres Putting, Delfi, EPFL juhatuse liige