Aasta Pressifoto 2012: korduma kippuvad küsimused

Keda loetakse professionaalseks pressifotograafiks?

Professionaalseks ehk elukutseliseks kvalifitseerub pressifotograaf, kes teenib pressifotograafiaga endale regulaarselt elatist. Arvestame ka neid osalejaid kes aastatel 2011-2012 töötasid pressifotograafidena, kuid hetkeseisuga on töötud.

Kas konkursile esitatud töid saab hiljem veel muuta?

Kuni 8. jaanuarini saab autor oma kontol lisada ja eemaldada fotosid, muuta fotoallkirju jne. 8. jaanuaril kell 23.59 keskkond suletakse.

Mitu fotot peab olema fotoreportaažis või fotoloos?

Korraldaja ei sea fotode arvule fotoreportaažides ja fotolugudes piirangut. Reportaaži või lugu koostades pööra tähelepanu, et moodustuks tervik. Liiga palju fotosid pole hea.

Kuidas kirjutada fotoallkirja?

Fotoallkiri on pressifoto hädavajalik element. Fotoallkirjast peab saama vastuse küsimustele: kes, kus, millal, mis toimub. Fotoallkiri peab avama konteksti. Hea fotoallkiri aitab vaatajal foto sõnumit mõista. Fotoallkirja vormistamisel arvesta, et välismaa žüriiliikmed pole Eesti eluga kursis. Samas ära mine ka liigselt detailidesse – fotoallkiri ei tohi olla pikk ja lohisev. Hea fotoallkiri jutustab foto loo ka 10 aasta pärast. Varu allkirjade kirjutamiseks aega.

Miks peab fotoallkirjad inglise keelde tõlkima?

Selleks, et teha oma fotod mõistetavaks ka välismaalastest žüriiliikmetele. Žürii on kahel varasemal aastal juhtinud korraldajate tähelepanu inglisekeelsete allkirjade puudumisele. Seetõttu lähevad sel aastal arvesse ainult eesti- ja inglisekeelsete allkirjadega varustatud tööd. EPFLi liikmed ei pea esitama inglisekeelseid fotoallkirju. Liikmete allkirjad laseb EPFL tõlkida oma kuludega.

Kas Facebookis ilmunud fotosid samuti arvestatakse?

Lisaks ajakirjandusväljaannetele arvestame sel aastal ka blogis ilmunud fotosid. Korraldajad ei liigita Facebooki blogiks, seetõttu Facebookis avaldatud fotosid ei arvestata.

Kuidas talitada juhul, kui ajalehe paberversioonis ja veebiversioonis on sama loo juures kasutatud erinevat pilti? Kas siis läheb mõlema pildi puhul ilmumine arvesse ja võib mõlemat pilti konkursile saata?

Arvestame kõiki fotosid, mis on avaldatud väljaande digi- ja paberversioonis, samuti online`is. Arvestame ka avalikes blogides avaldatud fotosid. Vastates täpsemalt küsimusele – jah, konkursile võib esitada mõlemad fotod.

Kui fotod on avaldatud eraldi ja aastal 2012 erinevatel aegadel, siis kas tohib neid konkursil fotoloona esitada?

Jah, tohib. Tingimus on, et kõik fotoloos esitatud fotod peavad olema avaldatud.

Kuidas määratleda portreed? Kas portree peab olema kindlasti lavastatud foto?

Vastab Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna külalisdotsent, kunstiteadlane Anneli Porri:
Esimene tingimus võiks olla, et portreteeritav on äratuntav kas oma näo, kehahoiaku või millegi muu iseloomuliku poolest (kui see on näiteks metafoorne portree). Teiseks peaks portree andma kujutatud inimese psühholoogilise või eriomase professionaalse profiili, tema visuaalse identiteedi. Portreel kujutatu ta ei tohiks olla üks paljude hulgast, vaid just nimelt selle konkreetse inimese pilt.
Portree võib olla nii dokumentaalne kui ka lavastatud, klassikalises mõttes peetakse täisvereliseks portreeks just viimast, kus fotograaf on teinud portreteeritavaga koostööd: on valitud kostüüm, rekvisiidid, keskkond ja valgus.
Nii olemus-, uudis- kui spordifotoga on fotoportreel mõnel määral kattuv osa EPFLi konkursi raames, üks ja sama pilt võib kuuluda nii ühte kui teise kategooriasse.

Kui mul on olemuslik fotolugu, mis sisaldab ka head portreed, kas siis see portree tuleks ka üksikpildina laadida üles kandideerimaks portreefoto kategoorias?
Või zürii nopib ise fotolugudest head tabamused?

Sellisel juhul tasub lisaks olemuslikule fotoloole kandideerida ka üksikfotoga portreekategoorias. Žüriil ei ole kohustust noppida fotolugudest üksikfotosid.

Millal selguvad võitjad?

Žürii töötab jaanuari 2. nädalal. Aasta Pressifoto 2012 nominendid teeme teatavaks koheselt EPFLi kodulehel, samuti väljastame toimetustele pressiteated. Võitjad avalikustame märtsis toimuvad EALLi pressipeol.

Kas Eesti Pressifotograafide Liidu liikmetele on Aasta Pressifoto 2012 kandideerimisel eeliseid?

EPFLi liikmed ei pea kirjutama inglisekeelseid allkirju. Konkursi korraldaja tellib selleks tõlketeenuse. Aasta Pressifoto 2012 raames eraldatatav “Stipendium 2013” on samuti ainult EPFLi liikmele.

Kas ma saan kandideerida “Stipendium 2013-le” ja vabanen kohustusest kirjutada inglisekeelseid fotoallkirju, kui liitun Eesti Pressifotograafide Liiduga?

Jah, liitudes EPFLiga hiljemalt 5. jaanuaril saad Sa kandideerida “Stipendium 2013le” ja fotoallkirjad tõlgib Sinu eest EPFL. Info liitumise kohta leiad SIIT.

Stipendium 2013

Eesti Pressifotograafide Liit ja Nikon kuulutavad välja kandideerimise hariduslikule toetusele “Stipendium 2013”.

Stipendium 2013-le kandideerivad kõik EPFLi liikmed, kes osalevad konkursil “Aasta Pressifoto 2012” vähemalt 10 tööga.*

Stipendium 2013 laureaadi otsustab eraldi žürii autori poolt konkursile “Aasta Pressifoto 2012” esitatud tööde üldmulje põhjal.

Stipendium 2013 suurus on 1000 eurot ja seda saab kasutada kalendriaasta jooksul.

Stipendium 2013 on mõeldud kasutamiseks sihtotstarbeliselt hariduslikul eesmärgil. Rahastame fotokoolitusel, fotofestivalil või workshopil osalemist, samuti erialast õpet kõrgkoolis.

Stipendium 2013 võitja teeme teatavaks märtsis toimuval EALLi pressipeol.

Kokkuvõtteks. Hea EPFLi liige! Esita konkursile Aasta Pressifoto 2012 vähemalt 10 tööd ja Sul on võimalus võita 1000 eurone “Stipendium 2013”.
Info Eesti Pressifotograafide Liiduga liitumise kohta leiad SIIT.

* Üks fotolugu või fotoreportaaž läheb arvesse ühe tööna.

Vastavalt reglemendile EPFLi juhatuse liikmed (Annika Haas, Liis Treimann, Raigo Pajula, Raul Mee, Erik Prozes) stipendiumile ei kandideeri.

Kutse EPFLi üldkoosolekule

EPFLi juhatus kutsub EPFLi liikmeid üldkoosolekule.
Aeg: 6. detsember, 2012 kell 18.00

Koht: Jareki Jõepera fotostuudio Türi tänaval Tallinnas.
Kohaletuleku juhised saatsime mailiga. Vajadusel küsi lisa.

Päevakava

18.00.-18.45

Juhatus esitab üldkoosolekule vastuvõtmiseks:
1. EPFL 2013 plaanid
2. EPFL 2013 eelarve
3. EPFL põhikirja muudatused
4. EPFL kodukord
5. EPFL juhatuse kandidatuuride ülesseadmine ja valimine.

19.00.
Hääletustulemuste teatavaks tegemine.
Vaba mikrofon.
Koosoleku kokkuvõte.

Ürituse teises pooles räägib Jarek Jõepera oma kogemuste põhjal, kuidas iseenda tööandjana ellu jääda.

NB! Koosolekul osalemine on väga vajalik. Kui Sul ei õnnestu siiski osaleda, siis palun volita EPFLi liikmest kolleegi. Saatsime EPFLi liikmetele kutse ka e-postiga, millele lisasime päevakava, volikirja blanketi, põhikirja muudatusettepanekud ja värske liikmete nimekirja. Kui kiri ei jõudnud Sinu postkasti, siis vaata spämmi kausta või teata meile.

Ürituse lõpp orienteeruvalt 20.00.

Pressikaardi tellimine

Kui oled juba tasunud liikmemaksu ja vajad pressikaarti, siis täida allolev ankeet. Lisa ka oma näofoto. Kui oled ankeedi meile teele saatnud, siis võtame sinuga varsti personaalselt ühendust, et täpsustada isikukoodi! Taotlusi võtame vastu 20. novembrini. Pressikaart on liikmemaksu tasunud EPFLi liikmetele tasuta.

20.11.2012. Hea EPFLi liige, pressikaartide tellimine on lõppenud. Taas saab pressikaarti tellida 2013. aasta sügisel.

Pressikaardi kaotamise või hävimise korral teavitada sellest epfl@epfl.ee Korduva dokumendi saad tellida uutele liikmetele mõeldud tellimiskeskkonnast. Korduva dokumendi väljastamise maksumus: 6 eurot.


Liikmemaksu tasumise tähtaeg on 15. november

EPFLi juhatus otsustas kehtestada liikmetele aastamaksu 40 eurot maksetähtajaga 15. november 2012.

Septembris Tarsi talus toimunud EPFLi suvepäevadel jõudsime ühisele järeldusele, et organisatsiooni toimimisega kaasnevate kulude katmiseks on liikmemaks möödapääsmatu. Sellele tuginedes otsustaski juhatus liimemaksu kehtestada. Liikmemaksu tasutakse üks kord aastas sügisel aastamaksuna.

Mida ma selle eest saan?
Tõenäoliselt on see esimene küsimus, mis tekib.
Vastates üldiselt. Sa annad sellega oma panuse, et meie ühine liit, kuhu sa ju tahad kuuluda, saaks ühe allika juurde oma toimimiseks ja arenemiseks. Lühidalt saad sa selle eest EPFLi.

Aga minnes konkreetseks:
1. Sul on õigus saada 10 eurose maksumusega pressikaart (aastamaksu eest)
2. Sa saad 12 eurose maksumusega aastaraamatu (aastamaksu eest)
3. Sul on võimalus osaleda koolitustel, fotoaktsioonidel ja sotsialiseerumisüritustel. Enamjaolt on need ainult liikmetele.
4. EPFLi uues loodavas portaalis on sul võimalus tutvustada end võimalikele tellijatele/tööandjatele Eestist ja välismaalt.
5. Liikmelisuse eeliseid tekib pidevalt juurde ja esimesi uudiseid kuulete juba Aasta Pressifoto 2012 konkursi väljakuulutamisel.

EPFL kavandab oma edasist tegevust veelgi liikmete huvidele vastavamaks. Meie üks eesmärke on, et professionaalsed pressifotograafid oleksid meediaturul selgelt eelisseisundis.

Kuidas tasuda?
Tee ülekanne 40 eurot Eesti Pressifotograafide Liidu arveldusarvele: Swedbank 221050399058. Makse selgituseks kirjuta LIIKMEMAKS.
Kui vajad maksekorralduse aluseks EPFLi arvet, siis teata meile epfl@epfl.ee , kellele arve koostada.
Aastamaksu tasumise tähtaeg on 15. november 2012.

Kas soodustust ka saab?
Jah, saab.
Kehtiva töötukassa tõendi (meelespea) esitamisel on aastamaks 20 eurot. Soodustuse saamiseks saada koopia tõendist epfl@epfl.ee
Soodustus hakkab kehtima ka õpilasliikmetele, kui oleme käivitanud õpilasliikme programmi.

Mis juhtub, kui ma aastamaksu tasumata jätan?
Aastamaksu tasumata jätmisel arvatakse sind Eesti Pressifotograafide Liidu ridadest automaatselt välja. Sa võid edaspidi uuesti liituda, kuid see on kulukam ja mitmed liikmetele mõeldud eelised jäävad sulle vahepeal kättesaamatuks.

Tasudes liikmemaksu annad oma hääle Eesti Pressifotograafide Liidu jõulisele jätkumisele!

Lugupidamisega,

EPFLi juhatus:
Annika Haas
Kristjan Lepp
Raigo Pajula
Raul Mee
Erik Prozes